Pildikesi Paljassaarelt

Esmapilgul ei pannud me seda kuulutust Paljassaarele viiva bussi peatuses tähelegi. Aga kui märkasime, siis ajas selle eestikeelne tõlge meid südamest naerma. "Väga kogenud" lapsi ei tule just iga päev ette ja last, kes "on igav" nõndasamuti. Ju on hoolsale tõlkijale abiks olnud Google Translate.

Meie teekond oli saanud südamliku alguse. Ka hall taevas andis lootust selginemisele.

Kui bussist maha astusime, oli päike väljas ja pakkus lopsakat värvidemängu.

Õhk oli paks putukate suminast, kõikjal lendasid liblikad: kollased, valged, kirjud... Sekka ka linnulaulu - Paljassaarel elavat tublisti üle 200 linnuliigi, kelle pesitsuskohti soovitatakse mitte häirida.

Seadsime sammud ees terendava "valge torni" ja majaka poole.

Merelt paistis igasuguseid laevu ja taamale jääv Tallinn avanes ootamatutest rakurssidest.

Paljassaare asukate ja külaliste rikkalikku kunstiloomingut sai palju jäädvustatud. Siinkohal vaid üks sügavamõtteline näide, sest see teema väärib tulevikus eraldi blogipostitust.

Järgmine pilt on Väike-Paljassaare tipust. Ehkki mu reisisaatja ka Suur-Paljassaarel käinud on, piirdusingi ma sel korral vaid väikesega. Meie ajalimiidi piires oli siin palju vaadata.

Jälgi vanast, tööstuslikust ja militaarsest leidub mitmes kohas. Aga kuigi need tunduvad väga vanad, ei maksa unustada, et Paljassaare poolsaar moodustati inimtegevuse tagajärjel, kui aastail 1912–1917 Väike- ja Suur-Paljassaare liideti mandriga. Nii et alles sajandivanune...

Algul 500 m pikkune Katariina kai rajati samuti aastatel 1913–1916 Peeter Suure Sõjasadama akvatooriumi kaitsemuuliks. Praeguseks on sellest säilinud umbes 300 meetrit, ots on päris lagunenud.

Ka "autogramm" Franz Krullilt kuulub miljööväärtuslike asjade hulka. AS Franz Krull oli Venemaa Keisririigi ning Eesti esimesel iseseisvusajal tegutsenud metalli- ja masinatööstusettevõte. See asutati 1865. a Narvas ning kolis 1875. a Tallinnasse, kus arenes suureks masinatehaseks.