Olen minagi paaril viimasel päeval vaadanud Google'i tänavavaadetelt avanenud Eestit. Ikka nii, nagu üks Facebookis leviv pilt ütleb: "Teile näidatakse maailma, aga mida teie teete: vaatate oma kodumaja".
Ja lapsepõlvekodu vaatasin. Rõõmustasin, kui nägin seal õuel mängimas üht lehvivi juustega linalakka - tundus, nagu olnuks see laps seal õuel kunagine mina.
Ja tuttavate kodusid vaatasin, teekäänakuid, mida mööda olen elus käinud, kus peatunud, kus ringi vaadanud. Päris nende pahameelega ei ühinenud, kes väidavad, et Google'i tänavavaated on neile nüüd lausa magamistuppa roninud, kurioosume ka ei otsinud. Lihtsalt rändasin, nägin Eestimaad, vaatasin üle aia, nagu luuletajad on soovinud.
Siinsed pildid on aga sealt palju kordi käidud paigast, kuhu Google ei ulatunud. Rabarada... mis ilus eestikeelne sõna, palju a-tähti ja kõrisevad r-id ka.
Minu fotod, mai 2012.
No comments:
Post a Comment