"Miks ei võiks inimesed iga päev õnnelikult elada? Miks nad elavad, kuidas juhtub ja kannatades, ja siis endale püha- ja pidupäevi välja mõtlevad, et rõõmu tunda?"
Ma ei tea su küsimusele vastust.
* * *
Teatud mõttes olen ma konservatiiv. Kui mingi asi hästi toimib, ei saa ma aru, miks seda muutma kiputakse. Iseäranisti siis, kui pole üldse teada, kas see muutmine ka eeldatavat kasu või hüve toob, sest sagedamini kipub muutmisega, nagu paljud ühiskonnaelu tõigad näitavad, minema hoopiski vastupidi - kasu asemele tuleb kahju. Ja siis ohitakse: tahtsime nii, et parem oleks, aga läks nii, nagu alati.
* * *
Et pärast kolme tõlkeraamatu toimetamist praegu veel töövahe on, olen jätkuvalt lugenud eesti kirjandust.
Epp Petrone "Kas süda on ümmargune?" - noore naise eneseleidmise kirest ja reisimise näilisest kergusest.
Kaja Saksakulm Tampere "Minu Soome" - sisukas lugemine Soome elust, mis võib eriti huvitav olla neile paljudele eestlastele, kes ühel või teisel põhjusel end Soomega sidunud on ja milles minu arvates kõige kirkamad on ikkagi autori südamlikud meenutuskillud koduselt Saaremaalt.
Jaan Kaplinski "Paus" - valuliselt radikaalsest puhkusest Maarjamõisas ja sellestki, et ehk jääb inimesest naeratus kauem kui kõik muu, "Naeratus, mille mulle on kinkinud armsad inimesed ja mille tahaksin kinkida edasi neile, kellel seda kõige enam vaja on. Kaasinimestele. Kaaskannatajatele. Maarjamõisas. Maarjamaal (seda sõna kasutan ma väga harva) ja mujal." Ilmunud Loomingus nr 1/2011 - väga eluline lugemine.
Veel mõned.
Hetkel pooleli Ene Mihkelsoni "Katkuhaud".
Minu foto rabast, 13. mai 2012.
No comments:
Post a Comment