Clara McKenna „Mõrv Morrington Hallis“

Clara McKenna
„Mõrv Morrington Hallis“
Sari „Stella ja Lyndy mõistatused“ – 1.
Inglise keelest tõlkinud Nele Mikk.
Kirjastus Eesti Raamat, 2021.

Inglismaa igas vanas sopilises lossis on alati mõni saladus. Enamasti mõrv. Mõnest toast leitakse laip. Enamasti on selleks raamatukogutuba, kus harva keegi käib, kuigi väärtuslikud tolmunud köited seal lugejat ootavad. Enamasti on see laip peidetud või vajunud diivani taha, kust seda raske märgata on.

Niisiis, enamasti toimub sopilises lossis mõni mõrv ja eriti uhke on siis, kui sellele lisandub veel midagi kriminaalset, näiteks suur vargus. Mõrvatud on tavaliselt kas lossiomanik, mõni vaimulik või juhuslikult lossi sattunud tundmatu, kelle puhul loo arenedes hakkab selguma, et ta on kuidagimoodi lossiomanikega seotud.

Loss asub sageli Midsomeri tüüpi väikekülas. Seda ümbritseb suur maavaldus. Omanik tunneb rõõmu hobustest. Hobuste ja koertega seoses saab alati midagi juhtuda, lambad on üpris ohmakad ja ponid ning kassid kõnnivad omapead. Teenijarahvas on samuti esindatud mõne nutikama isikuga, kelles võib mõrva toimepanijat kahtlustada, ja mõne ohmutüübiga, kes midagi ei tea ega märka.  Võib-olla on kuskil tagaplaanil ka mõni kutsar, tallipoisid, automobiili hooldaja ja vanapiigast seltsidaam, kelle jalad enam kuigi hästi ei kanna, aga mõistus jagab maailma asju oma vaatevinklist veel küllaga. Ja muidugi on kohal ka kuritegusid lahendav inspektor.

Umbes niisugustest koostisosadest koosneb suur hulk krimkadest, mille tegevus toimub Inglismaal ja noore ameeriklannast autori Clara McKenna „Mõrv Morrington Hallis“ („Murder at Morrington Hall“, 2019) pakub neile lisa. Õigupoolest on see raamat vaid esimene osa sarjast „Stella ja Lyndy mõistatused“ („Stella and Lyndy Mystery“), mida mahekrimiks liigitatakse ja millel usutavasti eesti keeldegi tõlgituna palju lugejaid saab olema.

1905. aastasse paigutunud rohkearvulisest tegelaskonnast jääb erilisena meelde ameeriklannast pärijanna Stella Kendrick, keda tema rohmakas isa, hobusekasvatajast rahajõmm tahab Inglise aristokraadiga paari panna, et nii ka ise Atherly krahvi aristokraatlikust aupaistest osa saada. Ainult et isa ei ole tütart oma kavatsusest informeerinud ja pulmas pruudiks olemine tuleb Morrington Halli saabunud Stellale suure üllatusena. Tema ainuke mõte on, et laulatus ometi ära jääks. Ja paistab, et see lootus hakkabki täituma.

Ega ka noor vikont Lyndy (Lyndhurst) talle pealesurutud abielust vaimustatud pole, aga särtsakas ja nägus Stella hakkab talle meeldima. Stella meeldib ju derbil isegi kuningas Edwardile. Ülejäänutele aga tunduvad ameeriklanna kombed inglise oludesse sobimatuna ja talle pannakse pahaks koguni liiga head isu ning muidugi seda, et ta hobustega tegelemist eelistab igale seltskonnale.

Morrington Hallis toimunud mõrva taustal hakkab Stella ja Lyndyga igasuguseid asju juhtuma. Ka neid ümbritsev seltskond on üsna kirev ja mitmekesine. Lisaks kostab raamatukogutoast ühel päeval taas appikarjeid.

Morrington Halli mõrvalugu jätkub lugemiseks paariks õhtupoolikuks, võib-olla ka ööks. Siis saavad otsad kokku ja krimisõbrad võivad hakata ootama Stella ja Lyndy uusi mõistatusi.

Tänan kirjastust Eesti Raamat e-raamatu eest.

* * *
Huvitav fakt: Morrington Halli mõrvaloo lõpus autori märkuses kirjutab Clara McKenna, et Stella Kendricki lugu põhineb reaalselt eksisteerinud nähtusel: „Ajavahemikus 1869 kuni 1911 ületasid Atlandi ookeani enam kui sada Ameerika pärijannat ja „miljoni dollari printsessi“, kes abiellusid kõige kõrgematesse Briti ühiskonnakihtidesse. Rahahädas Briti aristrokraadid vajasid tungivalt kapitali juurdevoolu ning Ameerika uued tööstusmiljonärid soovisid kodus kindlustada oma ühiskondlikku positsiooni. Niisiis vahetasid pankurite, töösturite ja raudteeparunite, sealhulgas Colgate’i, Couldi, Jerome’i, Vanderbilti ja Whitney suguvõsa tütred dollarid tiitlite vastu. Mõned tegid seda vabast tahtest, teistele ei antud valikut. Consuelo Vanderbilt oli erakordne näide teisest variandist. Kuidas need naised ka Briti aristokraatiasse ei sattunud, jätsid nad sellele kustumatu jälje.“ Consuelo Vanderbilt Balsani elulooraamatust "The Glitter & the Gold" olen selles blogis 2008. aastal juba kirjutanud.