Caroline Bernard „Frida Kahlo ja elu värvid“

Caroline Bernard
„Frida Kahlo ja elu värvid“
Varraku ajaviiteromaan
Saksa keelest tõlkinud Piret Pääsuke.
Kirjastus Varrak, 2021.

Romaan „Frida Kahlo ja elu värvid“ („Frida Kahlo und die Farben des Lebens“, 2019) on kirjutatud lähtudes Mehhiko kuulsa ja mõneti sensatsioonilise kunstniku Frida Kahlo eluloost, millesse kirjanik on suhtunud üsna omatahtsi. Ajaviiteromaanina võib seda raamatut pidada täitsa heaks.

Millegipärast jäi Frida mulle selles teoses kuidagi kaugvaates kirjeldatuks, domineerima hakkas hoopiski tema armastatud abikaasa, Mehhiko kuulsamaid kunstnikke Diego Rivera. Aga võib-olla on see mõnevõrra taotluslikki, sest Frida jäi elus paljudel juhtudel Diego varju. Oli see ju tuvi ja elevandi kooselu. Esimesena pandi ikka elevanti tähele. Pealegi oli see mees „Minotaurus, kes meelitab naised oma labürinti ja õgib siis ära.“

Frida Kahlo elu värvid on erksad. Iseloomult oli ta kange ja sageli ekstsentriline naine, kes ennast niisama lihtsalt ära õgida ei lasknud. Haigustest, õnnetustest ja vigastustest hoolimata suutis ta nii oma elus kui ka loominguga mõjule pääseda ja tihti ka ümbritsejaid ning vaatajaid šokeerida.

Raamatututvustus tagakaanelt

Romaani autor jälgib Frida käekäiku tähelepanelikult, hindab seda, kuidas ta raskustest hoolimata suutis ikka ja jälle taastuda ja tugevneda, kirjeldab seda, kuidas ta armus, armastas, armukadetses ja hingeliseltki armistus. Kirjeldab ka, kuidas sündisid Frida olulisemad maalid, kuidas ta oli kiindunud oma maasse, rahvasse ja rahvakunsti, kuidas ta oli oma vaimulaadi poolest revolutsionäär nii elus kui kunstis.

Kõik see on lugejale paeluv ka siis ja võib-olla eriti siis, kui ta enne selle armastusromaani lugemist Frida Kahlost ja Diego Riverast miskit ei tea. Nii et maailma ja kunsti mõistmise arendajana võib seda teost soovitada ning lugemisele lisaks tasub vähemasti interneti vahendusel selle eripärase kunstnikepaari loominguga ka tutvust teha.

Tõlge on ladus, kuid mitte pisivigadeta, millest märgatavaim oli “kopskorsett“ „kipskorseti“ asemel (lk 25).

Tuleb tunnistada, et Varraku ajaviiteromaani sarjas on aeg-ajalt päris tuumakaid raamatuid ilmunud.

Muide, kui mu tuttav seda raamatut nägi, küsis ta, miks kirjaniku nimi esikaanel nii suurelt on ja raamatu pealkiri nii väiksena. Vastasin, et ajaviiteromaanisarja üldkujundus on selline. Aga ma ise arvan ka, et nii raamatu müügile kui ka selle mõjule tulnuks kasuks pealkirja kirjutamine autori nimest suuremalt. Sest Frida Kahlo nimi peibutab ka meiemaist lugejat, Caroline Bernardi nimi, mis liiatigi on Tania Schlie vähekasutatav varjunimi, on aga veel või peaaegu tundmatu.

Tänan kirjastust Varrak raamatu eest.

PS Mõlema kunstniku pärisnimed on hirmuäratavalt pikad:
Magdalena Carmen Frida Kahlo y Calderón (6. juuli 1907 - 13. juuli 1954);
Diego María de la Concepción Juan Nepomuceno Estanislao de la Rivera y Barrientos Acosta y Rodríguez (8. detsember 1886 - 24. november 1957).