Vaatamisi: Prantsuse filmiõhtud sügispimeduses. „Henri Picki mõistatus“

Eile õhtul oli viienda ja viimasena ETV2 prantsuse filmiõhtute kavas „Henri Picki mõistatus“ („Le mystère Henri Pick“, 2019, rež Rémi Bezançon). Osades: Fabrice Luchini, Camille Cottin, Alice Isaaz.

Filmitutvustuse järgi on see krimikomöödia, milles noor kirjastaja leiab ühest kummalisest raamatukogust kesk Bretagne’it erakordse käsikirja, mille ta otsekohe avaldab. Romaanist saab bestseller. Ent raamatu pitsameistrist autor Henri Pick, kes kaks aastat varem suri, polnud lese sõnul kirjutanud iial midagi peale poenimekirjade. Asja asub uurima kuulus kirjanduskriitik koos Henri Picki tütrega.

Lugesin David Foenkinose romaani  „Henri Picki müsteerium“ umbkaudu kaks aastat tagasi, kuid pean tunnistama, et ei mäletanud sellest peaaegu midagi. See teos sai ilmudes kiiresti menukaks ja ka eestikeelses tõlkes loeti seda palju. Aga minu meelest oli see üsna keskpärane ja seepärast ei oodanud ma ka filmi kuigi suurte lootustega.

Crezoni külast tagasilükatud käsikirjade kogust leitud romaan ühe armastusloo viimastest tundidest põhjustas selle avaldamise järel probleeme mitme tegelase elus. Kõik need on kokku põimitud ladusalt kulgevaks soustiks filmiks, mis paraku, samuti kui selle aluseks olnud Foenkinose teos, mulle olulist muljet ei jätnud, aga meelelahutuseks käis küll. Meelde jäid mõned kirjanduslikud vihjed ja tõdemus, et Prantsusmaal on kirjanikke rohkem kui lugejaid.

Tegelikult võiks ka filmi pealkiri eesti keeles olla sama, nagu on raamatul: „Henri Picki müsteerium“.

Poster internetist, tutvustusteksti  kirjutamisel kasutasin Prantsuse Instituudi veebilehe abi.

Teistest prantsuse filmiõhtute filmidest:
1. „Elukool“
2. „Gauguini teekond Tahitile“
4. „Kaksikelu“.