Olin eile õhtul üsna häiritud uudisest, et Suurbritannia tahab kohustada kõiki üle 70 aasta vanuseid inimesi, ka terveid, neli kuud kodudes püsima. Toit toodavat ukse taha ja arsti nõuandeid saab videosilla kaudu. Mõnedki meie meediaväljaannete ja blogide kommentaarid näisid tahtvat, et sama ka Eestis tehtaks. Et siis olevat riskirühma kokkupuuted noorematega ja võimalus neilt nakkust saada täienisti välistatud. Täna ütlesid aga nii Tallinna linnapea kui ka valitsuse kriisikomisjoni juht, et meil sellist absoluutset liikumispiirangut ei tule. Tunneksin ennast väga halvasti, kui peaksin neli kuud kodus passima ilma v õ i m a l u s e t a minna mõnikord harvagi välja jalutama, kui mul ometi lausa koduaknast mets paistab. Kontakte inimestega väldin niigi. Poeskäike teen haruharva ja kõiki ohutusnõudeid järgides. Täna käisin niisugusel kellaajal, kus peale minu ühtki ostjat poes polnud ja nüüd ei lähe meil kodust keegi poodi enne kui nädala pärast. Ja terve tahan ma vaatamata kõigele püsida.
17. märts.
Oleme sõpradega arutanud ja täna panin FB-sse küsimuse, kas ei oleks Eestil (ja kogu Euroopal) mõttekas jätta ära suveajale üleminek 29. märtsil, arvestades seda kui paljudel inimestel kellaaja muudatusega kohanemine on varasematel aastatel põhjustanud mitmesuguseid tervisehäireid. Vastuseks hakkasid paljud FB-lased teatama, missugune aeg neile meeldib. Täiendasin siis postitust: küsimus ei ole selles, kellele meeldib suveaeg, kellele talveaeg, vaid selles, kas nakkusohtlikul ajal üldse on vaja organismile lisakoormust muutuva kellaajaga kohandumiseks. Mulle endale meeldib ka suveaeg rohkem, kuid teades, kuidas mõne inimese organismi häirib kellaaja nihutamine (mõjutades nii talitlust kui ka immuunsust), võiks kellanihutamine minu arvates seekord siiski ära jääda. Seekordne kellaaja mittenihutamine oleks ajutine ning siis, kui koroonast on võitu saadud, võib ju jagelus kellaaja teemadel täie hooga edasi minna.
18. märts.
Mõtlesin, et koroonaviirus on nagu maailma ümberhäälestaja. Mis varem tähtis tundus, pole seda enam, väärtused nihkuvad, otsused muutuvad, midagi tuleb teisiti teha...
Sain meeldiva e-kirja TÜ-st. „Viimastest vaba juurdepääsuga programmeerimise e-kursustest (MOOCidest) on möödunud hulk aega ja sobiv aeg on uurida, kuidas on Teil läinud. Meie eesmärk on aru saada, kas ja mil moel on meie MOOCid Teie elu pärast kursust mõjutanud.“ Paluti vastata küsimustikule, sest vastused annavad ülevaate MOOCide panusest ühiskonnas ja võivad anda ka põhjuse taas programmeerimise e-kursuseid korraldada. Muidugi ma vastasin küsimustele, sest sellest programmeerimiskursusest on mul ainult head muljed, sain targemaks ja kui nüüd otsustatakse taolist kursust uuesti korraldada, soovitan seda kõigile neile, kel on aega ja kes praegu n-ö kodus istuvad ja igavlema kipuvad. Üldse on internetist imetore näha, kui paljud ülikoolid nii meil kui maailmas e-õpivõimalusi pakuvad ja kui palju on laienenud kõikvõimalike (tasuta) kultuuripakkumiste osa.
Venemaa Kosmonautikaagentuur teatas, et 17. märtsil suri 84aastasena Valentina Gagarina, maailma esimese kosmonaudi Juri Gagarini lesk. 1961. a sai ta oma mehe kosmoselennu järel väga kuulsaks. Mäletan oma plikapõlvest tema fotot, mis kiiresti üle maailma levis, ja hiljem, juba noore ajakirjanikuna sain tuttavaks ka selle foto pildistajaga. Kirjutasin sellest nüüd oma blogis ja seda teksti saab näha ka ERR kultuuriportaalis.
19. märts.
Jõudsid kohale kaks kirja Austraaliast. Ilmselt käib riikidevaheline post üsna suvaliselt, mis ka mõistetav on. Üks kiri oli kirjutatud jaanuaris, teine veebruaris. Need on mu 97aastase tädi elu-olust. Olen mõtelnud, et tema pika elu lõpuaeg on täis igasuguseid katsumusi nii Austraalia suurte metsatulekahjude kui ka nüüdse koroonapuhangu näol. Aga need kirjad on rahulikust ja vaiksest kulgemisest, juuksuri juures käimisest, sellest, et vanainimese jalad enam hästi ei kanna, et mõnikord on tore marketis istuda ja inimesi vaadata, et fish and chips maitseb nii hästi ja veel paljudest lihtsatest inimlikest asjadest.
Õhtul, kui parasjagu pärast joogaasanaid mediteerisin, käis mitu tugevat prantsatust – läheduses lammutatavalt hoonelt kukutati maha mõned paneelseinad. Kümnendalt korruselt kukkudes tekitasid need iselaadse maavärina ilmingu. Kes ei tea või ei taibanud, milles asi on, võis ikka parajalt ehmatada.
20. märts. Ametlik kevade algus.
„Kevade on sala tulnud,
liigub linnu südames,
vilgub sinivõlvilt silmi,
õhkub tuuleõhu sees!“
Kes muu kui Lydia Koidula.
Kevad on lootus. Päike. Pildil on selle kevade esimene päikesetõus. >
Kodumets on päeval nooremat rahvast nii tihedalt täis, et piirdun aknast vaatamisega. Paljud tuttavad saadavad e-kirjaga kevadlillede pilte.
Alustan Kreeka müütide lugemist, nende ajatute lugude ümberjutustuse on kirja pannud koomikust kirjanik Stephen Fry, kelle raamat, millest varsti blogiski kirjutan, ilmus Varrakult hiljuti ka eesti keelde tõlgituna.
Vt ka: „Märtsipudemed – 1.“
http://iltaka.blogspot.com/2020/03/martsipudemed-1-koroonast-atwoodini.html
„Märtsipudemed – 2.“
http://iltaka.blogspot.com/2020/03/martsipudemed-2.html
Oi oi oi , see oleks nii jube kui nüüd üldse välja minna ei saaks. Minul on suur rõdu nii unmbers 8m x 2,5m ja ma saan seal ka jalutada oma küünarsauvadega …. aga need inimesed kes on harjunud iga ilmaga hommikul ja õhtul tiirutada õues appi nemad seda üle ei ela … . No Kui asi äga karmisk läheb ehk siis keelatakse ka ja perab aru saama aga see on siis ka päris hull … Aga see et Facebookis vöid oma närvidega hüvasti jätta siis see on tõsi , sina kirjutad üht ja vastatakse alati mingit muud asja …. ja siis hakatakse kaklema kellel on õigus ja siis hakatakse süüdistama .. Mul saab esmaspäeval nädal aega kui ma sinna facebooki ei vaata . Tunnen ennast paremini ka . Kui juba näed et jagatakse nii mõttetuid asju …. Aga loomulikult peaks see kella keeramine ära jääma , alati on inimesi kes kannatavad selle keeramise pärast ... ja nüüd veel oleks see kahekordne kannatus ,, seda peaks Markole Ringvaatesse kirjutama. Tema Ringvaadet vaatavad peaaegu kõik ja siis ehk liiguks see info kiiremini edasi … kõrgematesse distantsidesse … . see oleks nii hea algatus … mõistlik .. Kevade algus … jaaaaaa mulle tuli ka sinilille pilte , üks sõbranna kirjutas luuletuse kevadest ja teine joonistas akvarellidega ilusa Kevad-kübaraga neiu sinililledega … ma panen oma blogisse …. Vahva et sõpradega saab Watsapis suhelda .. .. head ilusat kevadet , ilma muredeta ja haigusevaba ….
ReplyDeleteIssand, kui palju kirjavigu tuli sisse, ma nii vabandan … tavaliselt kontrollin üle aga nüüd … oh jeerum …
ReplyDeleteAitäh pika kommentaari eest ja mis neist vigadest ikka nii väga :)
DeleteLoen aeg-ajalt ka "Ma tahaksin kodus olla" blogi ja näen neid pilte. Soovin minagi kõigile ilusat kevadet ja püsimist!
Minu suguvõsas on naised (sest mehed joovad ja surevad vara) kogu aeg kartnud kojujäämist ja töötanud võimalikult kaua - kardavad, et koju jäädes hakkab vaim kohe alla käima, sest pole enam kohustusi ja harjumuspärast stimulatsiooni. Vanatädil väga sedamoodi tundus küll. Mina isegi läheksin praegu hulluks, kui isegi parki jalutama ei saaks - ja mul on elukaaslane ning kohustused, mis igapäevaselt tegevuses hoiavad. Kardan, et 70aastaste neljaks kuuks koju sundimine tähendaks, et mitmed neist ei saagi enam välja.
ReplyDeleteSeda viimast kipun minagi kartma. Hing väsib ja see on vist kehalisest väsimusest hullemgi. Meie suures majas elab üks naine, kes on üle 90 aasta vana ja käib (käis enne karantiiniaega) iga päev jalutamas, ise ütles, et kardab paigalejäämist, sest siis saab surm ta kätte.
DeleteMuide statistika ütleb, et kevadise kellakeeramisega kaasneb rohkem surmasid. Ma ei tea, millises vanuses küll. Kuid kui veel kuri haigus juurde tuua, siis ei mõjuks see üldse hästi. Meie keerasime juba kaks nädalat tagasi.
ReplyDeleteMulle on varasematel aastatel just kevadine kellakeeramine kergem olnud, aga talveaja peale tagasi minek raskem. See on kummalinegi, sest oma elukorralduse poolest ma kellaaegadest koleväga ei sõltu, aga ju mõjub üldine taust ja mõned asjad, mida just kellaajaga seoses on vaja teha.
DeleteAga ajutist loobumist kellakeeramisest sel aastal ilmselt ei tule, sest juba teatatakse, et pühapäeval on see keeramise päev, pealegi ju naaberriigid keeravad ka.
Sulle tuleb vist head tervenemist soovida ja oli tore jälle avalikumast blogist lugeda Su Toronto-elust.