Joel Levy „Lahendamata mõistatused. Veidrad müsteeriumid, mis on segadusse ajanud targemadki pead“

Joel Levy
„Lahendamata mõistatused.
Veidrad müsteeriumid, mis on segadusse ajanud targemadki pead“
Tõlkinud Peeter Villmann.
Kirjastus Varrak, 2019.

Selle igas mõttes kaaluka raamatu puhul on tegemist mitte niivõrd sujuvalt voolava põnevusjuttude pajatamisega, kuivõrd teatmeteoste ja leksikonide tüüpi väljaandega. Maailma ajaloo lahendamata mõistatused on esitatud hästi süstematiseeritult, jagades need järgmistesse alajaotustesse: „Salapärased kohad“, „Seletamatud sündmused“, „Kummalised vaatlused“ ja „Mõistatuslikud esemed“.

Kujunduslikult on iga alajaotus oma põhivärviga, mis raamatu kaunilt kirevaks teeb. Rohke pildimaterjal annab teabelisa. Kaanepilt vabamüürlaste sümboolikast tuntud atribuutikaga võib mõne lugeja ehk eemale tõugata (teisi jällegi rohkem lugema meelitades), kuid mulle kaanekujundus meeldib.

Meie kandi vanematele inimestele on näiteks Tunguusi meteoriit ja Merevaigutuba juba nõukogude ajast teada sündmus ja koht, millest varemgi palju loetud, kuid Levy on nende kohta kirja pannud uusi fakte. Nooremate jaoks leidub raamatus palju tundmatut ja kohati ootamatutki teavet. Levy ise ütleb sissejuhatuses, et tema lugudes „fakt kohtub väljamõeldisega, loomulik üleloomulikuga ning tavapärane pealtnäha veidraga“.

Ajaloost teadaolevate müstiliste juhtumiste kirjapanekul varitseb alati oht, et nii mõnigi nende lugude aspekt võib olla liiga äraleierdatud, kõigile teadaolev ja sageli üleräägitud. Levy on seda varasemalt teadaolevat ulatuslikult täiendanud uusimate ajaloo- ja kultuuriuuringute tulemustega.

Sisututvustus raamatu tagakaanelt.

Faktirohkus iseloomustab raamatut tervikuna ja pakub ühtlasi lugejatele võimalust üht või teist teemat ka ise uurida: mõne faktijupi nagu lõngaotsakese kaudu kogu mõistatusekera kerima hakata. Internetist saab ju kõikidele neile teemadele, mida Levy käsitleb, rohket lisa otsida.

Kui paar eelnimetatud lahendamata mõistatust mulle vanad tuttavad olid ja nii mõnestki muust loost olin samuti varem kuulnud või lugenud, siis on raamatus ka neid, millest ma varem midagi ei teadnud või millest väga vähe teadsin. Näiteks paelus mind tamam shud’i juhtum Austraalias, mille arusaamatu pärsiakeelse sõnumi lahendus tõenäoliselt viib mõne spioonilooni, aga võib-olla jääb ka igaveseks saladuseks. Alati on põnev lugeda inimeste salapärastest kadumistest või väljailmumistest. Rohkesti ainestikku salapäraks pakuvad ka kõikvõimalikud vanad ehitised ning esemed.

„Lahendamata mõistatused“ on raamat, mida on hea lugeda jupiti, võttes ette ühe või teise teema või alajaotuse ning jättes endale lugemispauside ajal võimaluse loetu üle mõtiskleda. Järjestikku lugemiseks on raamat liiga teaberohke,  mõjudes seepärast ehk mõnele lugejale väsitavalt. Kuid see on hea väsimus: Levy on oma lood kirja pannud ajaloosõbra kirega ja teadusliku tõepärasusega niimoodi, et tekib tahtmine raamatu juurde ikka ja jälle tagasi pöörduda.

Eesti keeles on Joel Levy käsitlusi veidratest fenomenidest, vandenõuteooriatest, relvadest ja muust ilmunud varemgi ja lugejad on neid hästi vastu võtnud.

Tänan kirjastust Varrak raamatu eest.