Stella Arbenina, paruness Meyendorff
„Terrori käest vabadusse. Ühe inglanna dramaatiline elu ja seiklused Venemaal enne, keset ja pärast revolutsiooni“
Kirjastus Varrak, 2017.
Inglise keelest tõlkinud Marju Randlane.
Selle 1929. aastal avaldatud ja tänavu oktoobris ka eestikeelsena lugejate ette jõudnud raamatu on eeskätt teatrisõbrad kindlasti juba avastanud. Aga oma ligi saja aasta taguse sündmustikuga võib see köita ka ajaloo- ja mälestustehuvilisi ning kõiki neid, kellele meeldivad põnevad naised.
Paruness Stella Meyendorff (1884–1976), Peterburis sündinud inglanna, kelle neiupõlvenimi oli Whishaw ja lavanimi Arbenina, oli ülimalt intelligentne ja emotsionaalne naine, kelle elukäik on seotud ka Eestiga. Tema abikaasa suguvõsamõisaks oli Kumna Revali (Tallinna) lähedal ja ta mängis 1920. aastate algul meie teatrite lavadel üle 100 peaosa.
Oma raamatu alguses ütleb ta:
„Seda teemat on kohutavalt raske lahata. Tolle võimsa impeeriumi traagilisest langusest on nõnda palju kirjutatud, et tundub lausa kohatu rääkida sellele lisaks veel minu isiklikust pisikesest tragöödiast; mu lugu tundub täiesti tähtsusetu, võrreldes terve rahva ääretu, kõike enda alla matva tragöödiaga, võrreldes kõikide nende õnnetute märtrite kannatustega, kes erinevalt minust ei tulnud sellest eluga välja ega saanud veel kord tunda vabaduse õnnistust.
Ja ikkagi on suur kiusatus tolle vana aja juurde tagasi pöörduda.“
Paruness Meyendorff kirjutas sellest, kuidas ta Esimese maailmasõja ajal töötas kolme aasta jooksul Punase Risti haigla kirurgiaosakonna õena, ja endistest kõrgklassi daamidest eesotsas keisrinna ja suurvürstinnadega, kes sedasama tegid. Rohketest hukkunutest. Sellest, kuidas keiser Nikolai II loobus troonist, keisri pere vangistusest ja hukkamisest, mis mõjus ränkraskelt kõigile neile, kes keisrit lähedalt tundnud ja teda teeninud olid ning teda hästi teadsid. Bolševismi pealetungist ja sellega kaasnenud terrorist. Aadelkond, kellelt oli kõik ära võetud, pidi hakkama tegema rasket tööd.
Arbeninale oli tööleminek aga ka omamoodi võimalus, sest ta oli juba lapsena igatsenud hakata näitlejaks, kuid vanemad olid selle rangelt keelanud. Asjaarmastajana oli ta kõrgklassi kodustes etendustes siiski menukalt kaasa teinud. Nüüd aga oli tee teatrilavale avanemas. Ta kohtus Meierholdi ja Stanislavskiga ning tundis tohutut rõõmu, et nad kinnitasid, et kui Arbenina edasi töötab, saab temast üks Venemaa parimaid näitlejannasid, sest jumal on teda väga heldelt andega õnnistanud.
Rängalt mõjusid Arbeninale abikaasa ja tema enese vangistamine, sunnitud eemalolek mehest ja lastest, lähedaste surmad... Aga kõigist raskustest hoolimata pöördus ta ikka ja jälle näitekunsti poole.
Mõnevõrra on raamatus käsitletud nii Eesti, Saksa kui ka Inglismaa teatritega seonduvat. Huvitav on lugeda, kuidas Paul Pinna aitas Arbeninat tema laste Venemaalt päästmisel ja Kumnasse toomisel. Hea on teada, et Arbeninast sai maailmakuulus näitlejanna nii teatrilaval kui kinolinal. Tema osalusega filmidele on aeg olnud üsna armuline, neid saab ka YouTube'is näha.
Meeldiv on, et Arbenina mälestusi täiendab Tõnu Tannbergi järelsõna, kuigi see põhineb enamasti raamatus endas kirjutatul. Aga eks iga soovija võib praegusajal internetist ise lisa otsida.
Mina näiteks leidsin, et kirjandusteadlane Sergei Issakov (vist sama mees, kes mullegi Tartu ülikoolis vene kirjanduse loenguid pidas) on ajakirjas НЛО 2005, 71 kirjutanud sellest, et samuti Eesti ja Tallinnaga seotud tuntud vene luuletaja Igor Severjanin on Arbeninale kirjutanud luuletuse „Stella“ pühendusega „Баронессе С. Р. М-ф“. See ilmus värsikogus „Ööbik“ („Соловей“, 1923) ja hulk aega ei teatud Venemaal, kellele see pühendus on mõeldud. Nüüdseks on kindlaks tehtud, et Severjanini Stella oligi Stella Arbenina, tõeline staar.
Tänan kirjastust Varrak raamatu eest.
Lisaks: Kumna mõisa kohta olen juhtumisi ka varem oma blogides kirjutanud, kuid siis ei olnud ma Stella Arbenina meenutusi veel lugenud. Vaata:
„Kumna kontrastid“
„Ootamatu kohtumine armsa sõbrakesega“
1160.
No comments:
Post a Comment