Üks vikerkaarejupp, mida sattusin liiga hilja nägema, alles siis, kui päike juba loojumas oli ja värvimäng otsa sai, aga muidu oli see kaar üle Tallinna hulk aega kummunud.
Selle kaare all peeti tol õhtul ka blogiauhindade pidu. Võistlusel ma ei osalenud, peol ei käinud. Rohketest järelkajadest on mulle meelde jäänud blogijate ütlemised, et tasuta jäätise söömisest hoiduti, sest kardeti rikkuda professionaalset meiki. Oo ajad, oo kombed - mina oleksin küll jäätist meigile eelistanud!
Täna sain kauni roosidega kaardi kaugelt maalt - posti oli see pandud juba 3. mail, et ikka mu sünnipäevaks kohale jõuaks, aga ju oli lennukil palju vahemaandumisi...
Kepikõnd on minu jaoks täiesti uus asi, seni olen sellesse päris skeptiliselt suhtunud. Aga võib ju proovida, võib-olla on hea, sest minust vanemaidki inimesi olen siinkandis kõnnikeppidega liikumas näinud. Kui kellelgi on asjakohaseid nõuandeid või kogemusi, olge paid ja kirjutage kommentaar.
Moblafoto, 11. juuni 2016.
Ma olen kepikõndi proovinud. Koormusena väga hea. Suusatrenn (lumeta ajal) on sisuliselt kepikõnni variant, imitatsioonitrenniks kutsutakse. Proovi julgelt!
ReplyDeleteAitäh, Kaur, julgustamise eest.
DeleteEsimesed kilomeetrikesed on nüüd tehtud.
Vahetasin täna kaupluses kepid ümber, sest üks neist osutus praagiks: kohe algusest peale ei kinnitanud (ei fikseerinud) pikkust ära ja vajus kõndimisel kokku. Nii et nüüd uutele katsetustele.
ReplyDelete