Selle aasta veebruar

Seal kuskil, kuhu kukkus "Tšeljabinski meteoriit",
on mu õeraasukese, vanaema ja vanaisa hauad.
Olid.
Ma pole neid kunagi näinud.
Ajatu igavik.
Mis mul paavstist... Kirikutorn, kuhu välk
tema tagasiastumissoovi järel sisse lõi,
ei ole mu maailma keskpunkt.
Ja meie hümni kolmanda salmi ajal ei taha ma
jumala nime kohal suud kinni hoida.
Ma tahaksin üldse hümnina laulda:
"Mu isamaa on minu arm..."
Mis sest, et süda mõnikord mujale igatseb.
Igavikuline aeg.
Ärkad varahommikusse ja tajud,
midagi on muutunud.
Maailm magab.
Keegi ei käivita autot su akende all
ja ülakorruse naaber pole veel asunud
oma lemmikajaviite - aukude puurimise kallale.
On nii vaikne, et sa isegi ei tea,
mis selles vaikuses sisaldub.
Aeg. Igavik. Igavik. Aeg.
Paar lumehelvest.
Varsti lendavad varesed kohale.