Õhtul olin liiga väsinud
millest küll
ärkasin lemmikmägede vastas
- Donguz-Arun ja Nakra-Tau -
mägijärv oli nii roheline
et isegi taevasina selles ei peegeldunud
oh kuis kord seal oli mul julgust
olla ja unistada
teele minna ja võõrastega kohtuda
millest praegu kipub nappima
akna taga ahetas päikesetõus
ja valgus lahustus üle taeva
uus päev
uued uudised
noored naised lähevad Eestist mujale
endale elukaaslast otsima
on siis ühe presidendiproua kleidi alläär
enam oluline
26. veebr 2013.
Pilt: Donguz-Orun ja samanimeline mägijärv, 1973. a postkaart.
Ma tekstist ei söanda rääkida, väga isiklik ja kattub kohati ka minu isiklike rännuseikade-muljetega noorusest.
ReplyDeleteAga Elbruse jalamil käimisest olid need nimed justkui tuttavad, hakkasin otsima ka Terskol'i ja Itkol'i, viimast ei leidnud, kuid seal me just hotellis olime, Terskolist sai mindud Prijut 11-sse, kui mu mälu mind ei peta. Kummaline, ei tea mis sest kandist seal on saanud...peaks googeldama.
Jah, kant on õige. Terskolist sai mööda pikka orgu kõndimist Elbruse liustikuni ja see oli ka tee Prijut 11-sse. Mina peatusin pikemat aega Terskolist veel kaugemal asuvas Azaus (Elbruse tõstuki lõppjaama lähedal), kus oli ka Moskva ülikooli glatsioloogide uurimiskeskus. Paar aastat tagasi olid seal olnud mingisugused terroristide rünnakud (tõstukiteed lõhuti ja mingid muud jamad, terroristideks siis nimetas neid rühmitusi Venemaa), aga rohkemat ma ei tea. Igatahes tunti muret, et turismi ja mägimatkamisega on vist lõpp, aga mis seal täpsemalt praegu toimub, on mullegi selgusetu.
ReplyDeleteGoogeldasin ja leidsin yllatavalt palju materjali. Terskolis peaks hotellid töötama, isegi Itkoli hotelli pildi leidsin ning paar ilusat vaadet mulle tuntud kohtadest. Prijut 11 on kuidagi kole mölkis ja vana nyyd. Kohvik "Ai" aga just samasugune; aga "Kun"i ei leidnud, vöib-olla on selle laviinid ammu minema pyhikunud.
ReplyDelete