"Ampit sobre el jardí" - "Aknalaud aia kohal"

Mulle meeldib oma lugude "tegelaste" käekäiku jälgida ja meeldib ka see, kui nad oma unistusi ja ootusi ellu viivad.

Kaks aastat tagasi kirjutasin ajakirjaloos "Võtad endaga kaasa ainult vikerkaare", kuidas meie jutuajamise ajal kirjanik Jüri Talveti Pärnu kodus laual olnud õunad tõid talle meelde, et Kataloonias ootab ilmumist tema väga kauaaegse sõbra Alberti poolt katalaani keelde tõlgitud väike raamat.

Talvet ütles siis: "Albert on seda kavandanud Eesti olu peegeldusena – Eesti ja kodu teema, pildid ja tekstid pooleks, minu luuletustega, tema siin tehtud piltidega. Kaanele peaks tulema siitsamast aknast võetud foto pingist, millel õunad. Hea soe raamat. Aga sealgi on olnud masu ja raamatu ilmumine viibib."

Katalaanikeelne raamat "Ampit sobre el jardí" ("Aknalaud aia kohal"), mille ilmumist autorid, Jüri Talvet Eestis ja Albert Lázaro-Tinaut Kataloonias, ootasid ligi neli aastat, ilmus Hispaanias Tarragona kirjastuse Arola Editors sarjas „Kõnelev kujund” (La imatge que parla) tänavu juunis. Sellesse pandud Jüri Talveti luuletused on välja valinud, tõlkinud ja fotodega ilmestanud  Albert Lázaro-Tinaut. Mõned fotod on ka Jüri Talveti erakogust. Kaane lakkadel on mõlema autori elukäiku tutvustavad tekstid.

Mahult üsna väikese, kuid väga ilusti kujundatud raamatukese kohta võib öelda, et sisult on see suur. Kõik algab sealt, kus "isamaja õuemurul õilmitses  hulk / tillukesi värvilisi lilli" - vaatega koduaiale, kulgeb siis edasi mööda Eestimaa maastikke, kus hulgub vikerkaar, mida poeet vaatab sõbraga koos, ja sõidavad rongid; kus elu on kui unenäost ette öeldud. Nii nad on, ütleb luuletaja oma laste kohta, kes on mitmel fotol - kaks suuremat, "lapsed, kes nüüd on äkki suured - / varem kui me ise / oleme suureks / saanud", ja poodi Pärnu leiba tooma saadetakse kõige noorem, kes "lendab mesipuu poole".

Jõululaulu "lund sajab lakkamatult Pärnus", kus unenägu oleks võinud jätkuda näiteks nii, et "seal, kodus, heletab päike varakult /  tuba, kus sa ilmuda saad vaid seostes / aeglasemalt, väsivamalt, olevamana". Majas ja maal, kus elab mälu, kus oled leevike härmalõngas õunapuul, kus "ära karda, niikuinii on, niikuinii oled".

Kõik need Jüri Talveti poeetilised eestimaised ja üldinimlikud mõtisklused on Albert Lázaro-Tinaut tõlkinud varem hispaania keelde ning selle raamatukese jaoks katalaani keelde ja lisanud neile oma fotod, millest aimub, et ta nii oma sõpra, tema peret ja kodu kui ka Eestit hästi tunneb ja armastab. Need on huvitavad pildid, neis on siinseid valguse, värvide ja helide rütme, olemuslikke olulisi tundeid ja olmelisi pisiasjugi.

Ühel fotol mängib keegi muusikapala "Nukker delfiin" ja luuletaja küsib sinna juurde, kuis see nüüd oligi ja muretseb, kuidas väärikana lõpetada sajandit, millest võib öelda "... takerdusin tähe otsa, terav konks / kiskus verele peo".  Kooskõlas kõigi nende südamlike piltidega kasvavad selle väikese raamatu luulest välja näilistest pisiasjadest hoopis suuremad, maailmale tähtsad asjad, aga ka Eesti ajaloo tõlgendus, see, kuidas "sa lõpuks sukeldusid vabadusse".

Ja hea soe raamat on see tõepoolest.

* Selles ülevaates olen kasutanud katkeid raamatukeses avaldatud luuletustest ja nende pealkirju.