Mõned aastad tagasi oli suvi kuiv ja kuum. Nii närtsinult pruunjas ja lohutu, et hinge igatsusi järgides sõitsin suve lõpul vanale heale Inglismaale rohelust otsima. Seal oli tõepoolest niiskem ja rohelisem.
Sel suvel ei pidanud lopsakat rohelust kaugelt otsima. Vett jagus ka küllaga, liigagi. Veidi soojem oleks võinud olla, aga kokkuvõttes olen ma suvega rahul.
Vaatasin täna kaua vareseid. Võib-olla on nad maal veel vareste moodi. Siin, linnatänavatel, ei kipu nad eriti taeva alla tõusma, vaid tatsuvad maad mööda nagu tähtsad vanamehed, käed seljal koos. Ja sulekuued sarnanevad neil lambanahast kasukatega.
Tatsuvad, taaruvad, vaatavad, takseerivad, justkui oleksid oma maailmanägemises ja olekus inimestelt eeskuju võtnud. Mõjuvad kuidagi koomilisena ja kummalisena. Aga võib-olla tunduvad ka inimesed neile koomilised ja kummalised oma tihtipeale mõttetutes askeldustes ja elurütmis.
Aga varestest ma siia pilti ei pannud, panen hoopis avarustest ja pilvedelennust.
Siinne viimane foto on tehtud täna varahommikul. Sellel on septembri tulemine. Suvi oli...
Minu fotod, august/september 2012.
No comments:
Post a Comment