Loen Anatoli Tšernjajevi päevikut "Совместный исход. Дневник двух эпох. 1972—1991 годы" (2008). Selle autor oli Brežnevi ajal tööl NLKP Keskkomitee rahvusvaheliste suhete osakonnas, 1986. a aga sai temast Mihhail Gorbatšovi abi.
Kogu oma töö ajal Nõukogude Liidu poliitilises ladvikus pidas Tšernjajev päevikut, millest saab esmajoones selgust, kuidas kujunesid Nõukogude poliitika ja rahvusvahelised suhted. Aga ka sellest, kuidas käitusid selle küllalt pika aja tippjuhid ja nende meeskonnad, kuidas püüti üksteisele ära teha, kuidas töötati ja puhati, milliseid kultuurielamusi otsiti. Kuidas mõnikord mõisteti, et see, mida tehti, pole nagu õige, aga seda enam andis parteimasin hoogu juurde.
Kindlasti oli sellise pikaajalise üksikasjaliku päeviku pidamine stagnaajal riskantne. Oma päevaraamatute (kokku 45 umbes 400-leheküljelist kalendrikaustikut) põhjal on Tšernjajev nüüd avaldanud mitu raamatut. Alustasin lugemist ajaliselt kõige varasemasse ulatuvast - aega, mil Moskvasse oli saabumas USA president Richard Nixon, kelle peale oli maailm pahane Vietnami sõja pärast; aega, mil rahvusvaheline kommunistlik liikumine oli kriisiseisundis ja seda õigupoolest ei peetudki enam vajalikuks, kuigi selle tähtsust kuulutati ja selle olemust tuli kõigil tollastel ülikoolilõpetajatel teadusliku kommunismi riigieksamitel hinde peale kirjeldada.
See oli aeg, mil Ljubimov lavastas Tagankal oma põnevaid lavastusi; mil välismaale sõitnud parteitöötajad käisid seal sekskauplustes seksilelusid ostmas ja kurtsid, et need on väga kallid; mil juhtus palju nii kultuuri- kui kunstielus; mil Tšernjajevil õnnestus kohtuda niihästi paljude riikide poliitiliste juhtfiguuridega kui ka kuulata huvitavate kultuuritegelaste muljeid.
Autor on toonaseid päevikuid täiendanud täpsustavate märkustega selle kohta, kes oli kes ja mis oli mis, ning kirjutanud iga aasta kohta ka kokkuvõtte, mille poolest tollal toimunu tema arvates oluline oli. Sellisena on raamat mahukas tagasivaade, mis aitab aru saada minu eluajal toimunust. Lugema sattusin seda raamatut tänu ühest "Ehho Moskvõ" raadiosaatest saadud viitele.
Olen üsna raamatu alguses ja tõenäoliselt kirjutan loetu kohta blogis ka tulevikus.
EDIT/ Vaata ka:
Kaugete aegade konspektist - 1. (1972-1974)
Kaugete aastate konspektist - 2. (1975-1976)
No comments:
Post a Comment