Juulitamine on nüüd läbi

Juuli 2010. Leitsak. Aga kuidagi puhastav. Loodus higistab välja vana. Siis ootab vihma. Puhastub ka ise.

Kõuekärgatused. Erilise, kestva soojuse võlu. Tulevad meelde Venemaa steppide kuumähmase palavuse kirjeldused kunagi ammu koolis õpitud raamatutest. Volgal laevaretke ajal nähtud stepivälgud.

Magada on selles lämbuses raske.

Tegutseda on selles lämbuses raske.

Aastate pärast räägitakse legende sellest, kui palav suvi oli tänavu.

* * *
Ähmis autoomanikud maja ees. Neljarattalised sõbrad tuleb kaugemale viia. Nendele, kes ise ei vii, tuleb puksiir ja auto teisaldatakse kohustuslikus korras. Juuli teisel poolel tehakse kvartalisiseseid teid. Omamoodi positiivne nähtus, korras teed annavad palju juurde.  Teetöö kestab kuu aega.

* * *
Kauge kirjasõber küsis, kuidas suhtun euro tulekusse poole aasta pärast. Vastasin, et mitte nii positiivselt kui koalitsiooni poliitikud. Pigem nagu tädi Maali, murega tõusvate hindade ja kaupmeeste ahnuse pärast. Madalate töötasude ja pensionide tõttu, mis meie inimestest enamiku euroala vaesteks muudavad. Panin kirja mõned numbrid kroonides ja eurodes. Euronumbritest kiirgas vastu vaesus. Tuli välja kuidagi wildika stiilis kiri.

Aga ma ei tahtnud neid tõsiasju maha vaikida.

* * *
Juuli on kõikvõimalike kokkutulekute aeg. Aga minu jaoks alati kuidagi loobumiste ja lahkumistega seotud. Võib-olla sellepärast, et juulis on enamik tuttavaid inimesi linnast kadunud. Linnakividel käivad puha võõrad näod. Augusti alguses hakkavad tuttavad tasapisi tagasi ilmuma. Aga mõnda ei tule enam kunagi.

Võib-olla viis just juulikuumus me kauaaegse majanaabri. Kopsuhaige nagu ta viimasel ajal oli. Kummalise ja keeruka saatusega mees. Sündinud segaperekonnas ühel kaugel kuumal maal, isa eestlane. Kasvanud lastekodus, olnud oma alal väga kõva sportlane. Tütarde isa. Isepäine, aga huvitav. Nüüd vaid lehes kaastundeavaldus jääjatele ja üks lohutamatult kurb koer.

Juuli viis ka ühe mu ülikooliaegse kursusekaaslase. Just sel päeval, kui oli kursuse kokkutulek ja meenutati ülikooli lõpetamist, millest üheskoos alustanute enamikul möödus 40 aastat. Ma ei teagi täpselt, miks tal minekuga kiire hakkas...

* * *
Juulitamine on nüüd läbi. Täna ei ole enam kuumust, mis laisalt sirakile sundis. Saab ringi lehvima hakata. Saab tegutsema hakata.

Algab august 2010.

* * *

 

 

 

Minu fotod tänaselt Vabaduse väljakult.