Lõpetasin nüüd eelmises postituses nimetatud mereäärse katedraali loo lugemise. Üle 700 lehekülje põnevust, mis sobiks hästi täiendama seiklusjutte-maalt-ja-merelt-sarja. Ei ole sugugi halvem kui krahv Monte Cristo lugu. Pigem parem.
Autor on asjatundja keskaja ajaloo ja seadustiku alal ning see on väga tajutav - ta suudab katalaanide elu väga ladusalt kirjeldada, muuta oma kangelased ülisümpaatseteks, kui nad sümpaatiat väärt on, ja ülivastikuteks, kui nad sümpaatiat ei vääri.
Ta annab väga laia pildi keskaja Kataloonia maarahva ja Barcelona vaba linnarahva olustikust ja erinevatest kihtidest. Ta kirjeldab värvikalt katalaane, juute, maure; vabamehi ja orje, ustavust ja reetmist, raha võimu ja võimu rahaahnust, inkvisitsioonikoledusi ja ohvrite sagedast ennastsalgavust, sõjakäike ja usukombeid, sõprust ja kättemaksu, armastust ja vihkamist...
Kui sellest raamatust tehtaks film, oleks see kindlasti ülipõnev, aga võimalik, et nõrganärvilistele sobimatu. Ajastu ja olelusvõitlus oli julm, aga see, kuidas Ildefonso Falcones kujutab Barcelonat, on imeväärne. Olen selles linnas käinud kaks korda, aga raamat tekitas minus taas igatsuse sealse vanalinna tänavate, majade, kirikute ja selle erilise õhkkonna järele, mis seal valitses. Nüüd vaataksin seda tänu loetule hoopis teistsuguste silmadega, nähtut sügavamini mõistes.
Oleks karuteene raamatu tegevusliine ümber jutustada. Tegevusaeg hõlmab ligi kuuskümmend aastat. Et see teos on lugejatele meeltmööda ja tore avastus, seda kinnitavad auväärsed auhinnad, seegi, et Hispaania tunneb suurt uhkust Kataloonia raamatu üle ja et see on pärast esmailmumist mõne aastaga tõlgitud paljudesse keeltesse.
Ildefonso Falconesi "La Catedral del Mar" ("The Cathedral of the Sea") kohta on internetis palju materjali. Tasub vaadata näiteks siia
No comments:
Post a Comment