Siin siis mõned pildid eilse jama jälgedest, tehtud esikus ja toa raamaturiiulis, kuhu tegelikult ju poleks pidanud ülemine köögi ja toa vahelise seina lõhkumine üldse mõjuma. Köögilaest ja seintest ei hakka siinkohal üldse rääkima, need on nii veelaikusid täis.
Viimane pilt raamaturiiulist on tehtud hommikul, kui vesi juba kuivanud oli.
/EDIT, 13. okt - otsene vesi sellel raamaturiiuli seinakontakti kohal on küll kuivanud, aga sein on niiske seniajani. Seda pistikut ilmselt enam kasutada ei saa väga tükk aega. Raamaturiiul on üle terve toaseina, riiulitaguseks ongi sein - füüsiliselt väga raske on kõiki raamatuid välja võtta, et vaadata, kas mujalt seinast ka vett on tulnud või tuleb. Ka ei tea ma köögikapi taguse seina ja selle kontakti seisundit. Esiku laealuses kapis oli ka vett./
Täna seinte lõhkumine ülal jätkub, eks näis, mis saab. Aga erinevalt eilsest ootamatusest olen täna valmis halbadeks üllatusteks.
Päris kurb kohe. Olgu küll, et vaidluseta või ka protsessides saab naabri panna kahju hüvitama, kuid tõepoolest - kellele seda jama kõike vaja on!? Eriti nüüd, vastu talve.
ReplyDeleteEga ehk ka naabrit äkki eriti süüdistada saa. Tal kindlasti tellitud sellele tööle oskajad mehed ja head riistad. See, et meistrimees ei tea, et paneelmajas voolab vesi alati kuhugi ja sageli just teadmata suunas, on küll kuulmatu. See vesi võib ju paneelitorudest tulla veel poole aasta pärast kusagilt välja!
Igal juhul, meelekindlust.
Aitäh hea sõna eest, Hundi ulg! See kulub kohe väga ära.
ReplyDeleteAinult üks töömees oli. Kirjutan tänasest päevast uues postituses, hetkel on vist õhtuks töö ära lõpetatud.