Tänased veebiajalehed teatavad, et Miss Universumil osalev Eesti esikaunitar Diana Arno tutvustab YouTube'is asuvas võistluse videointervjuus Eestit omapärasel moel: me leiutasime Skype'i, pakume maailma parimat kohvi ja meie rahvusroog on kala piimaga. Kohe hakatakse neiukesele ette heitma, et mingi kala piimaga pole eesti rahvustoit ja üleüldse olevat ta nõmedik, et niimoodi ütleb.
Aga minule tulid selle "kala piimaga" seoses meelde need head toidud, mida mu ema tegi ja mille tegemine oli mu lapsepõlve ja nooruse ajal suure au sees. Igasugused silgutoidud, soolased, eriliselt hüva maitsega, väga populaarsed.
Vaatasin meeldetuletuseks raamatuid eesti rahvatoitudest ja leidsin neist õige mitu piimaga tehtud kalade retsepti. Esmalt muidugi hautatud räimed: puhastatud ja pestud räimed laduda kihiti võiga määritud vormi või madalasse keedunõusse, kihtide vahele puistata hakitud sibulat ja soola. Piim valada kaladele. Peale panna võitükikesed ja hautada 30-40 minutit ahjus või pliidil. Lauale anda keedetud kartulitega.
Nii lihtne ja nii hea! Tundub, et paljud nooremad inimesed seda toitu ei tea. Seda toredam, et see Dianal teada oli.
Siis veel hautatud räimed kartulitega, mille valmistamisviis veidi teistsugune, kuid ikka jälle piimaga; samuti hautatud silgud ja kartulid, mille puhul lõigatakse kartulid viiludeks, silke leotatakse 3-4 tundi, siis puhastatakse luudest, laotakse kihiti kartulite ja sibulatükikestega võiga määritud patta. Piim valada üle ja võitükikesed panna peale. Keeta kaane all väikesel tulel pehmeks. Loetellu võib lisada ka silguvormi ja silgukastme.
Ja seda, et Eestis pakutakse maailma parimat kohvi, räägiti minu noorusajal ka pidevalt. Tallinna kohvikud ja kohvikukultuur olid väga kuulsad, ega Tartu oma Werneri kohvikuga ka maha jäänud. Kas see praegu ka kehtib? Võib-olla mõnes kohvikus ikka.
Niisugused maitsvad kulinaarsed mälestused tulid siis seoses missivõistlusega.
Iseiseisvast elust 5/6 välismaal elanuna olen kõigi kolme väite suhtes skeptiline; kohvijutt on umbes sama, et kunagi toimus võistlus, kus lausega sõida tasa üle silla tunnustati eesti keel maailma ilusaimaks, et astronaut Jack Lousma on eestlane ja et sõja ajal kasutas Jaapani sõjavägi kodeerimiseks tagurpidi eesti keelt.
ReplyDeleteAga silgujutt meenutab Carl Mothanderi raamatus „Parunid, eestlased ja enamlased” olnud lugu, kuidas Kohila lähedal olnud Tohisoo mõisa kokk olnud soovi peale teha silgukastet lausa solvunud, et selliseid matsitoite ta ei tee, aga siis selgitatud, et seda soovib Vene tsaar, kes reisil Tallinnast Pärnusse kohe-kohe mõisa sööma jõuab ja spetsiaalselt tellis just silgukastet.
Oi, piimasilgud olid mõnusad. Pole meeleski olnud neid enam teha. Täitsa mõte!
ReplyDeleteAV, eks see maailma parima kohvi jutt ole üks Eesti müütidest, aga vähemalt innustab see olema parem, mitte lihtsalt eestlane, kelle magusroaks on teine eestlane.
ReplyDeleteKas jaapanlased kodeerimiseks eesti keelt kasutasid, seda ma ei tea, aga et kunagises prantsuse filmis "Tuhkurhobune" /Christie´järgi/ kasutasid nõia-elladest õed järsku ootamatult prantsuse keele vahel nõidumiseks eesti keelt, seda kuulsin oma kõrvaga /Karasjov oli filmi konsultant/. Nii et ju see ikka üks põnev keel tundub olevat :)
Osaline, mulle tõi missi jutt ka tahtmise piimasilke teha. Tuleb millalgi turu poole kõndida...