Alguses mõtlesin pildistada kraanasid või kõrghooneid või otsida mõne pildi mägedest, taevast, lennukitest - millest iganes, mis esmapilgul kõrgusega seotud. Siis tuli hoopis muu mõte.
1450. aastal peeti umbes 159 meetri kõrgust Oleviste kirikut Lääne-Euroopa kirikute hulgas peaaegu kõige kõrgemaks. Oletame, et selle ehitasid umbes 165 - 17o sentimeetri pikkused inimesed.
Ligikaudu 14-26 millimeetri pikkused töösipelgad ehitavad keskmiselt 1,5 m kõrguse pesa. Mõnikord kõrgemagi. Kas see on nende Oleviste? Või kaks? Arvutage välja!
Ja kui lisada, et suur osa sipelgapesa käikudest on maa-alused, tuleb ehitisele kõrgust veel juurdegi. Vägevad tegelased need sipelgad "kõrghoonete" püstitamise alal. Pealegi ilma igasuguste kraanadeta.
Need vägevad tegelased on Maal elanud umbkaudu 120 miljonit aastat. Sipelglasi on umbes 11 000 liiki. Et inimest näha, peaks sipelgas vaatama kõrgele-kõrgele üles. Aga võib-olla peaks hoopiski inimene sagedamini vaatama oma kõrgustest alla sipelgate peale.
Teiste kõrgustessepürgijate fotod on siin.
Sipelgapesad ongi kòige kòrgemad
ReplyDeletenemad juba tööpuuduse all ei karju.
ReplyDeletesipelgapesa on tore leid toreda mõttega.
Sipelgad on ikka hämmastavad. Vaevalt nad ise selle peale tulevadki :)
ReplyDeleteNii vahva, et sipelgapesa teemalahenduseks leidsid! Tõi mulle naeru suule :)
ReplyDeletelisaks sellele, et neil tööpuudust ei ole, nad ei taha palka ka;) (vähemalt teadaolevatel andmetel)
ReplyDeletearmas teemalahendus:)
Sipelgad on tõesti lahedad. Mäletan aga, et ükskord Akstes eksisin veidi ära ja siis oli naljakas - ei saa seisma ka jääda, et aru pidada :P
ReplyDeleteAkste on vist just sipelgate (metsakuklaste) kaitseala?
ReplyDeleteTükk aega arvutasin :P
ReplyDeleteVäga hea lahendus.
ReplyDeleteAjaloohuvilise pikk täpsustus: Oleviste 159 m kõrgune tornikiiver valmis 1519 ja põles maha 1625. 1519 oli alles veel Inglismaal Lincolni katedraali nelitistorn (160 m, u 1300), mille puhus torm ümber 1549. Seega oli Oleviste torn usutavasti maailma kõrgeim hoone aastail 1549–1625 (Strasbourgi katedraali seniajani alles torn on 143 m, aga u 1500–1647 oli olemas lähedase kõrgusega 151 m Stralsundi Maarja kiriku torn). Esimene ehitis, mis ületas kõrguse 159 m, oli muide Washingtoni monument (1884, 169 m), kirikutornidest Ulmi toomkirik (1890, 162 m). Washingtoni monumendist järgmine kõrgeim ehitis oli juba Eiffeli torn.
ReplyDeleteIseasi on, kui kõrge Oleviste tornikiiver täpselt oli; võib-olla on kõrgeimate ehitiste kronoloogias segadus ühikutega. Usun, et Oleviste tornikiivri kõrgus on kuskil allikas mainitud jalgades, mis oli keskajal üldlevinud mõõtühik, aga see oli igal pool erisugune. Inglise jalg on praegusajal 304,8 mm (täpselt), Tallinna keskaegseil hooneil on eri aegadel eri meistrid kasutatud vähemalt nelja eri jalga ja ka küünart (nt dominiiklaste kloostris u 333 mm kreeka jalga, Niguliste vanimas osas u 28 cm skandinaavia jalga, Pirita kloostris u 50 cm küünart, linnamüüris mitmel pool 313,85 mm reini jalga – nii palju kui ma peast mäletan). Tsaariaegne vene jalg oli sama kui inglise jalg (tänu Peeter I-le).
Teine asi on, et keskajal kasutati pigem tosinat kui kümmet, nõnda et arvud olid pigem tosina- kui kümnekordsed. Võimalik, et XIX saj paiku arvutasid ajaloohuvilised torni kunagise kõrguse jalgades (mida ma ei tea) tollal kehtinud jala (vene jala) pikkuse järgi ja said 159 m. 159 m-le vastab 522 vene jalga. Samas võis see väga hästi olla nt reini jalg (159 m-le vastab 507 reini jalga) või mõni muu. Võib-olla oli lihtsalt teada, et torni kõrgus oli „500 jalga” (aga see võis olla ka lihtsalt ümmargune hinnang, mida ei saa meetri täpsusega teisendada).
Arvude tosinakordsus tähendab, et ehitaja eelistas mõõtmeid, kus tosin oli ümmargune arv kordi, ja see „ümmargune” tähendas omakorda 12 kordseid. 500 jala kanti tuleks tosinasüsteemis arv 504 (42 tosinat, 42 = 3,5 × 12); reini jalgades teeks see 158 m.
All-linna kahe suurima kiriku, Oleviste ja Niguliste keskaegses ehitusloos toimus pidev „võiduehitamine” – et kummal on suurem ja uhkem. Usutavasti on Oleviste tähtvõlvid, 33 m kõrgune kesklööv, leekestiilis Maarja kabel ja ülikõrge tornikiiver just selle tulemus.
Oleviste ülikõrge tornikiiver on näha paaril vanimal Tallinna linnavaatel, sh Mustpeade epitaafi omal (1561) Kiek in de Kökis, kus peal ka 1519. a torni ülakorruse viilud. Tõsi, Oleviste proportsioonid paigas ei ole (kuigi mu arust on vaade muidu joonistatud natuurist).
Huvitav täpsustus.
ReplyDeleteMinu andmed olid pärit siit: http://www.oleviste.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=17&Itemid=31
See on Oleviste kiriku /koguduse/ enda ajalugu, kus muu hulgas on kirjas:
"11. mail 1433.a. puhkes Tallinnas suur tulekahju, mis hävitas osa linna ja muutis Oleviste kiriku poolenisti varemeiks. Koor taastati kiiresti ning pühitseti jumalateenistuseks 1439.a. Samal ajal otsustati ehitada kirik suuremaks. Selleks lammutati 1330. aastal püstitatud kiriku pikihoone ja selle juures seisnud kabelid. Ehitus kestis 1436-1450. Kirik tehti pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse. Uus kirik valmis kolmelöövilise basiilikana. Kesklööv on kaetud tähtvõlvidega ning tõuseb 31 meetri kõrgusele. Seega on ta kõrgeim Baltimail. Torn tõuseb kiviosas 57 meetrini. Tornikuppel valmis samuti 1450. a. ning kõrgus oli tollal umbes 159 meetrit, kuuludes Lääne-Euroopa kõrgeimate kirikute hulka."
Pikihoone ehitati jah kodakirikust basiilikaks ümber XV saj, aga torni kõrgendati XVI saj selle suure ümberehituse käigus, kus ehitati Maarja kabel ja uus koor (mis on hilisemad kui pikihoone). Tornikuppel tähendab hiiglasliku aknaga tornialuse ruumi võlvi. Mu andmed pärinevad mitmesugustest Vana Tallinna ehitusajaloo raamatutest ("Eesti arhitektuuri" I kd, Sulev Mäevälja raamat, "Tallinna ajalugu", "Tallinn sajandeis" jt). Kuskil peaks alles olema Niguliste ja Oleviste võiduehitamise kronoloogia failina; kui kodune veebiühendus taastub, võin panna üles ja lingi. Aga jah, arvud panin ennist mälu järgi ja kes ikka kirjasõna vastu saab! ☺
ReplyDeleteMälu on mälu ja kirjasõna on kirjasõna! ☺ Uurisin järele: Oleviste koor ehitati siiski enne pikihoonet.
ReplyDeleteMõningane kronoloogia (keskaegse Nigulistega võiduehitamine) on siin.
Aitäh, AV. Seda on huvitav lugeda ja teada. (Mina muide nägin oma silmaga Niguliste suurt tulekahju 1980. aastatel - lähedalasuvas Kesklektooriumis käis samal ajal üleliiduline ateistide konverents, millest pidin kirjutama.)
ReplyDeleteRahvasuu muidugi seostas need sündmused: et Vaino olla konverentsi külalistele näidanud, kuidas... (edasi tuli mitmesuguseid versioone, üks segasem kui teine).
ReplyDelete