"Uskuge, ep ole ometigi mitte nii, et Toonela jõgi on piir, kust üle ei saa. Kas te ep ole siis näinud, et lapsed on oma isade ja vanaisade nägu, et minu tehtud adrakurge on pojapojal soojem pihku võtta, et minu sepahaamer on igavene, et minu tehtud õllekehas seisab õlu kõige kauem? Kas ep ole mitte mina teie kõrval, kui põimate minu raadatud põllul või lükkate range kaela hobusele, mida mina säluna õpetasin? Ja kas ep ole õues mitte ait, mille mina raiusin ja kust minu valgepäised lapselapsed käisid kirvelaaste korjamas? Kas ep ole ma mitte ise seal, viimase palgikorra peal, oherdi peos, et salanaga jaoks auku puurida?
Te ütlete, et see on kõik mälestus, mis on niisama hea kui kord elanu vari.
Ei, kullakesed, see pole mitte nii, sest Toonela jõgi ep ole siiski mitte see viimne piir. Miks muidu peetakse siis hingedepäeva, miks muidu olen ma siin, teie juures. Olen liblikana või kärbsena, olen kas või mõtte varjuna. Olen minu kätega tehtus ja minu sigitatus, aga see on ju enam kui vari.
Ma tulen tulevalgi aastal ja õnnistan teid, kuigi te siin sageli rabelete asjade kallal, mis Toonela Suure Tühja Tööga võrreldes on tühised tühiasjad. Tulen ja õnnistan teid, sest teie ju veel seda ei tea.
Suurem osa minust on jäänud siiapoole Toonelat ja see on – armastus. Seal on vaid armastuse vari, aga see on külm."
Juhan Peegel "Vanaisa", kogust "Teed ja ristteed".
Täna on esimene Juhan Peegli sünnipäev ilma temata. Sünniaastapäev... 19. mai 1919 – 6. november 2007.
Foto: Tartu Ülikooli arhiivist.
No comments:
Post a Comment