Lehed

23/03/2022

Enn ja Antarktika

Juba mõnda aega, täpsemini alates 11. märtsist, on Tallinnas Lennusadamas jäämurdja Suure Tõllu vöörigaleriis avatud näitus „Antarktika järvede ökoloogia uurija Enn Kaup 75“. Väljapanek valmis Eesti Meremuuseumi ja selle juures tegutseva Eesti Polaarklubi koostöös. Näitust saab näha kuni 15. jaanuarini 2023. Usun, et see on külastajatele põnev vaatamine.

Pressiteatest: „Viiskümmend aastat tagasi, märtsis 1972 jõudis Enn Kaup meteoroloogina esimest korda Antarktisele. Seal tärkas tal huvi järvede ökoloogia vastu, mille najal pea kümnend hiljem, aastal 1981 väitles ta end neile pühendatud uurimusega teaduste kandidaadiks, mis oli esimene eestlase tehtud teaduskraad Antarktikast. Teadustööks vajalike materjalide ja teadmiste kogumiseks osales Enn Kaup kokku üheksas erinevas Antarktika ekspeditsioonis, kahel neist koos pika talvitumisega.
/- - -/
...väikesel näitusel näeb esemeid, mis annavad ettekujutuse, kuidas on toimunud töö Antarktikas. Nende hulgas on näiteks ekspeditsioonipäevikud, spetsiaalselt polaaruurijatele toodetud 24-tunnise numbrilauaga kell ja sealsetes tingimustes toimetamiseks mõeldud nahkjakk ning ka radiogramm, mille Ameerika Ühendriikide 37. president Richard Nixon saatis omaaegsetele talvitujatele.“

Minule on Enn tuttav juba ammusest ajast ja hoopiski eesti keele kaudu. Nimelt käisin 1964. a märtsis kümnenda klassi õpilasena Tartus vabariiklikul keskkooliõpilaste emakeelealasel võistlusel, kus mul õnnestus saada teine koht. Esimeseks aga tuli tookordsete võistlejate hulgast abiturient Enn Kaup. Oleme oma pika tutvuse jooksul mõnigi kord kohtunud, oma esimeselt talvitumiselt Antarktikas tõi Enn mulle meeneks vahva foto pingviinist, kusjuures foto tagaküljel oli polaarjaama Molodjožnaja tempel.

Hulk aastaid hiljem, kui Enn juba kuuekümneseks sai, kirjutasin temast pika loo ajakirja Kodutohter, pealkirjaks pani toimetus „Võrdleb inimest pingviiniga“ (august, 2006). Loo juures olid Ennu Antarktika-fotod. 2008. a panin selle loo ka oma raamatusse „Eestimaa ilu“ (sel korral pealkirjaga „1150 päeva Antarktikas ehk Inimene on suur pingviin“ (lk 272- 280).

Enn ise on kirjutanud mitu raamatut aime- ja reisikirjanduse huvilistele. Laiale ringile on neist vist tuntuim „Minu…“ sarjas ilmunud „Minu Antarktika: daamideta tantsuõhtud“ (Petrone Print, 2021). Mõistagi on ta paljude teadusartiklite autor ja rohkesti panustanud Eesti Polaarklubi tegevusse.

Siinne foto on üks neist piltidest, mis Enn mulle andis Kodutohtri loo juures avaldamiseks, hiljem ilmus see ka raamatus „Eestimaa ilu“. Enn on sellel Antarktikas koos pingviinidega 1988. a.

Selles blogipostituses on kasutatud Eesti Meremuuseumi pressiteadet (11. märts 2022; saadud EAL-i listi kaudu).

No comments:

Post a Comment