Riskirühmlase märkmed – 2.

11. märtsist pandi Eesti n-ö lukku. Lukusolek kestab esialgsete kavade järgi 11. aprillini.

Kavatsesin märtsis (lootuses, et selleks ajaks koroonaolukord leevendub) käia muuseumides ja näitustel. Tegin neist, mis märtsis lõppema pidanuksid, endale nimekirja, mida soovin näha, aga muuseumid ja näitused on nüüd kinni ja kui neid ei pikendata, siis jäävadki mul tõenäoliselt nägemata.

Toalilledele jäi ümberistutuseks vajalik muld ostmata, aga võib-olla saab seda mõnest suuremast toidupoest, kus ka tööstuskaupu jm on.

Üldiselt saame hakkama, piirdudes peaasjalikult vajadusel toidupoes ja kui tarvis, siis ka apteegis käimisega.

* * *
11. märtsil käisin pikemalt õues.  Selle õueskäigu ajal oli Delfisse jm ilmunud teade, et 65aastased ja vanemad saavad  digiregistratuuris registreeruda nädalavahetusel vaktsineerima. Aga juba oli see registreerimisvõimalus rahvarohkuse tõttu ka ära ummistunud. Kui ma pärastlõunal oma jalutusretkelt koju tulin ja digiregistratuuri läksin, ei olnud Tallinnas enam vabu aegu.

Mind häirib sõna „kõik“ kasutamine sellekohastes uudistes. Näiteks Delfis öeldakse, et neljapäeval said kõik 65-aastased ja vanemad inimesed selleks nädalavahetuseks valida digiregistratuuris endale sobiva aja AstraZenecaga vaktsineerimiseks. Aga...

Kuivõrd sellesse rühma kuulub kõvasti üle 100 000 inimese, siis on siililegi selge, et 6000 vaktsineerimisvõimalust ei tähenda kõiki ja asjatu on kutsuda kõiki korraga registreerima. Selgem oleks, kui kirjutataks, et selle vanuserühma inimestele võimaldatakse seekord (ja/või ka tulevikus) registreeruda vaktsineerimisele. Sõna „kõik“ tekitab inimestes asjatut kartust ja paanikat, et kui kõik saavad, siis miks just mina ilma jään või jäin.

Eesti kommunikatsioonis ja logistikas seoses vaktsineerimisega on üldse liiga palju vigu ja vasturääkivusi, mis omakorda kruvib pingeid üles.

* * *
12. märtsil avaldas Our World in Data tabeli, millest nähtub, et Eesti on nakatumisnäiduga teistest ette rebinud, olles nüüd maailmas esikohal viimase nädala nakatumiste arvuga miljoni elaniku kohta. Kurb esikoht.

* * *
Ühe kunagise populaarse filmi pealkiri  oli: „Vaatame, mida toob esmaspäev“. Need sõnad sobivad ka tänasel pühapäeval. Järgmised riskirühmlase märkmed kirjutan tõenäoliselt alles siis, kui mulle endale saabub selgus, millal ja kus ma vaktsineeritud saan. Seni jätkan blogis muude teemadega.

Vaata ka
„Riskirühmlase märkmed – 1."
„Riskirühmlase märkmed – 3."