Sügispudemed: kümme aastat telekata, paarist raamatust ka

1. detsembril oli mul omamoodi tähtpäev – täitus kümme aastat ilma telekata. Kui toona teleka katki minnes siin blogis kirjutasin, et ei tea, kas paus kujuneb mõne nädala või mõne kuu pikkuseks, siis nüüdseks on lausa linnulennul mööda saanud aastakümme. Miski, mida olen näha tahtnud, pole arvuti abil nägemata jäänud. Ajaraiskamist, mida ennast teleri ette unustades vahel oli, pole enam olnud. Olen täitsa rahul. Elu telekata on igati võimalik.

***
Nüüd peaaegu järjest lugenud nelja Alexander Genise raamatut (viimane oli „Сладкая жизнь“ /Magus elu/) võin kõigi nelja kokkuvõttena öelda, et ei jaga seda suurt vaimustust, mida viimasel ajal olen tema loomingu kohta lugenud nii kirjanduskriitikutelt, raamatututvustustest kui ka blogidest. Jah, ta on vaieldamatult ladusa jutusoonega, oskab maailma vaadata ja näha ning selles leiduvat mehelikult emotsionaalselt edasi anda, on minu meelest eriti osav reisi- ja gurmaankirjanikuna, kuid ikkagi ei midagi erilist, kui võrrelda teda vene publitsistikatraditsioonidega, millest ja mille mõjutusel ta on kasvanud. Tema puhul on see vene (ja juudi) tugev publitsistikatraditsioon lihtsalt Ameerikamaale kolinud ja sealt  siia omamoodi ringiga tagasi jõudnud justkui midagi uut ja erilist, mis aga vene kirjandust paremini tundvatele lugejatele on ammu tuttav mitmete autorite loomingust.

***
Nägin müügil ilusat lasteraamatut luuletustega ja nende juurde kuuluvate sisuselgitustega. Eesti kohta ja EV 100 auks. Väga kenad illustratsioonid olid ka. Nüüd kõhklen, kas osta või mitte, sest tahaksin seda jõuludeks mitte mõnele lapsele, vaid 95aastasele väliseestlannale kinkida, et tal lapsepõlvemaa, mida ta endiselt kodumaaks nimetab, kuigi on siit 75 aastat eemal olnud, ikka meeles oleks. Aga kõhklen seepärast, et minu meelest on muidu ilus raamat natuke liiga väikese ja heleda trükikirjaga. Võib-olla, et lastele ei mõju see nägemise rikkujana, aga vanainimese jaoks võiks šrift olla veidi suurem ja tumedam.

Fotol on Maximast ostetud jõulukaktus, mille puhul ma ei ole kindel, kas see jõuludeni välja veab. Aga senised õied on olnud ilusad.