Vaatamisi: Kirjanduse aeg, 2/3: Vladimir Sorokin ja P. J. Filimonov

ETV2 saate tutvustusest: „Vladimir Sorokin on vene prosaist, uuema aja üks tuntumaid ja ka skandaalsemaid vene kirjanikke. Talle on iseloomulik terav sotsiaalne tunnetus ja lõikav satiir. Tema satiirilises ja sageli ka groteskses ajalookäsitluses on aga tugev annus irooniat, mis teebki Sorokini intellektuaalselt nauditavaks. Eesti keeles on Sorokinilt ilmunud „Sinine pekk“, „Opritšniku päev“, „Suhkrust Kreml“ ja „Tuisk“.“

Kui eelmine HeadRead vestlussaade briti ajukirurgi Henry Marshiga haaras esimestest minutitest, siis jutuajamine Vladimir Sorokiniga käivitus minu jaoks aeglaselt ja kummalisel kombel osutus kõige nauditavamaks koht, kus mõlemad vestlejad said oma hobikokkamisest rääkides justkui kammitsaist lahti ja arutlesid, kas kalasupp maitseb paremini apelsinidega või apelsinideta...

Ju oli põhjus minus endas, sest ma ei ole Vladimir Sorokini raamatuid seni lugenud. Järelikult ei saanudki ma jutuga eriti haakuda ja ka see postitus siin on vägagi pealiskaudne ning võib-olla võiks olemata olla. Mõned ülestähendused siiski tegin.

Korralik kirjanduspreemia peaks Sorokini arvates olema selline, mis muudab kirjaniku elulaadi aastaks. Venemaal sellist preemiat ei ole, kuigi oligarhidele ei käiks 150 000 rubla ülejõu. Üldse oleks oligarhi jaoks 150 000  võrdne Sorokini 15 rublaga.

Raamatud muutuvad antikvaarseteks haruldusteks, käsitööks – tuleb tagasi nende lõhn. Ja selle eest hakatakse maksma. Küll kirjanikele ka tulevikus tööd leidub – näiteks seriaalide kirjutamisel või arvutimängude süžee koostamisel. Inimesed, kes istuvad suhtlusvõrkudes, kaotavad tasapisi kirjaoskuse. Kutselistest kirjanikest saavad kirjaoskuse hoidjad. (Nende ütlemiste taustal tundub mulle, et mind võiks huvitada Sorokini eelmisel aastal ilmunud ja seni viimane romaan „Manaraga“.)

Igal literaadil, kes töötab sõnaga, on omamoodi vastuvõtuantenn sõnadepilve või -välja ja aeg-ajalt võetakse ehk midagi ka vastu sellelt sõnaliselt ajamasinalt, mis annab justkui aimu tulevikust. Kuid selliselt saadud ennustusi ei maksaks Sorokini arvates ületähtsustada.

Sedagi saadet saab umbes kuu järelvaadata.

Väga huvitavalt on Vladimir Sorokini loomingut võrreldud Michel Houellebecq'i omaga Tilda blogis selle postituse kommentaarides.

Vladimir Sorokini koduleht.