Vaatamisi: Kirjanduse aeg, 1/3: Henry Marsh ja Joonas Hellerma

Eile õhtul teleekraanil olnud saate tutvustus: „Inglise juhtiv neurokirurg Henry Marsh (1950) on spetsialiseerunud kohaliku tuimestusega läbi viidud operatsioonidele. Tema raamat „Do No Harm: Stories of Life, Death and Brain Surgery“ (2014, e k „Ära tee kahju“, 2018, tlk Mall Klaassen) pälvis laialdase tunnustuse kui otsekohene ja selge kirjeldus kirurgi elust ning igapäevast. Marsh ei püüa varjata oma ametiga kaasnevaid, sageli saatuslikke ebaõnnestumisi, see aga muudab kirurgi maailma lugejale lähedasemaks – eks me kõik oleme patsiendid kõiksuse kirurgilaual.“

Mulje:
Henry Marsh ja Joonas Hellerma. Nauditav dialoog, mille alguses tuntud neurokirurg teatas, et on päevikut pidanud 12 eluaastast peale ja raamatu kirjutanud oma teise naise utsitamise tulemusena. Ikka päevikute põhjal. Brittidele omast võltstagasihoidlikkust ta ei hinda ja on alati valmis oma kogemusi jagama. 

Olles praegu n-ö poolpensionil tegeleb ta noorte doktorite õpetamisega, pidades eriti oluliseks patsientidega korralikult suhtlemist. Aga jätkab ka opereerimist.

Vestluses käsitles ta elukvaliteeti, elamisväärsete aastate olulisust, nimetades piiritähisena patsientide puhul 75. eluaastat, mille järel algab kindel taandareng ja lagunemine.

Oluliseks peab ta nii arsti kui ka patsientide otsustamisõigust. Eitab üleravimist, mis ju sisuliselt tähendab, et patsiendil ei lasta surra, kusjuures vahetevahel võib ravimine põhjustada pöördumatuid kahjustusi. Ajukirurgia on ohtlik, sest aju oma 80 miljardi rakuga on keeruline ja õrn.

Henry Marsh on neurokirurgina konkreetne ka salapärasuse taju osas ega usu ellu pärast surma. Ta usub end teadvat, et surm on lõpp.

Tänapäeva suur hirm on dementsus. Lohutuseks ütleb ta, et kuigi see tabab peaaegu kõiki, kes elavad vanaks, on väiksem risk mitme keele rääkijatel ja pikalt ning palju õppinutel. Ka korralik magamine on tähtis, sest une oluline funktsioon on aju prügikasti tühjendamine.

Heade Ridade kirjanduskohtumise ülekanne kestis 45 minutit, aga ei tekitanud vähimatki tüdimust. Marsh oli huvitav, terav ja terane kõneleja, tema mitmesuguste varjunditega mõttekäike ja -seoseid nii neurokirurgia kui ka igapäevaelu, poliitika ja muu kohta põnev jälgida. Kõik siinsesse lühikokkuvõttesse ei mahtunud, aga ärgitas Marshi kohta rohkem teada saama. On täiesti võimalik, et võtan tema raamatu lugemise oma plaanidesse.

Saadet saab ETV2 veebilehelt järelvaadata veel peaaegu kuu aega.

Foto: ekraanitõmmis telesaatest.