Pääsusaba lend

Säratuledes saabunud aastat võib nimetada pääsusaba aastaks. Ja võrrelda elu liblikalennuga, mis oma ilusamatel hetkedelgi on õrn ja habras, kuid ometi lennukas ja kaunis.

Mu mõtteajendiks sai värske uudis, et rahvahääletusel tunnistati pääsusaba Eesti rahvusliblikaks. Pääsusaba poolt hääletas 2664 liblikahuvilist ehk koguni 53,56% osalenutest. Hääletuse tulemustega saab tutvuda siin: http://rahvusliblikas.ee/

Ise oleksin küllap vist hääletanud hariliku kapsaliblika poolt, sest seda olen elu jooksul kõige rohkem lendlemas näinud, kuid kapsaliblikas võistlusel ei osalenud. Nägusate pääsusabadega on mul siiski ka päris head suhted, alates juba lapsepõlves Jüri Piigi „Pääsusaba lahel“ lugemisest, milles kaks poissi ennastunustavalt liblikaid püüavad ja koguvad.

Samas on uus aasta väga maalähedane, nagu see mutt, kelle töövilja olen siin blogis korra juba demonstreerinud. Praegugi näikse ta oma tööd jätkavat, sest hunnikuid on juurde tulnud. Millal ta magab? Mutid ju magavad talvel? Või ei pea ta praeguseid ilmaolusid talveks? Või on tegemist erakordselt tööka ja visa isendiga, võib-olla koguni mitmega, sest kas jaksab üks mutt nii suurel maalahmakal nii palju tööd teha?

Olgu meil uuel aastal pääsusaba lennukust ja muti visadust!

Moblafoto 1. jaan 2018 kl 00.05.