Vingupostitus: Kotad katki

Võtan noorematest blogijatest eeskuju ja kirjutan ka ajaviiteks ühe vingupostituse. See žanr ongi siin blogis seni haruldane olnud, aga täna on põhjust.

Mu head truud mustad kingad, millega ma oma käikudel ja kepikõnnil olen käinud, ütlesid üles. Täna poeteel hakkas üks neist laulma laulu plirts-plärts, käes on... ja sõna otseses mõttes imas kontsast vett sisse, nii et koju jõudes oli sokikand täitsa märg.

Tegelikult võis midagi niisugust juba aimata, sest varakevadel oli selle kontsa sisse torganud asfaldilt ära pühkimata jäänud graniitkillustiku terav kivikild. Kui selle eemaldasin, oli kontsas pragu. Kui need kingad seni olid mind halva ilmaga teeninud, siis katkisena sai nendega kenamate ilmadega veel hästi käia. Täna oli õues märg ja eks see pragu siis nüüd tegelust alustaski, ise rõõmsalt laienedes. Veepumpamine lagundas kontsa nii ära, et parandada ei saa.

Kahju, väga head itaalia kingad olid. Tänu väärt, sest pidasid kaua vastu ja olid jalale igati mõnusad. Nüüd tuleb mõnel kuivemal lähipäeval nendega veel üks teekond ette võtta - poest uusi kingi ostma minna, muidu ei tule kepikõnnist ega rännakutest midagi välja.

Hea vähemalt, et linnavalitsuselt on pensionäri sünnipäevatoetuse raha veel tulemata. See aitab otsa otsaga kokku saada, sest muidu kipub nii olema, nagu vanasõna ütleb: "Küll saab egas kuus raha, aga ikka-p saa nii pailu mette, et otsad vaheliti saaks."

Pilt ei ole illustreeriv, vaid tegelik :)