Nii palju õisi tol põõsal ma varasematest suvedest ei mäleta. Ja tänu jahedusele õitsesid jaaniroosid sel suve hakul tõesti jaanipäeva paiku, mitte varem. Põõsas sättis end südamekujuliseks, nagu soovinuks oma tundeid näidata. Puhas armastus!
Nii jahedat suve algust on küllap varemgi olnud, aga taas ei mäleta ma, et nõnda pikalt ja pidevalt.
Juuni on mulle aastast armsam kui muud kuud. Võin kujutleda, kui ahnelt ma tollal ammu pärast sündi juunikuu esimesel õhtul terve kuu uusi eluhääli sisse ahmisin.
Terve kuu, aga ma polegi midagi erilist korda saatnud. Või kas peabki alati eriline olema? Kui ennast kellegagi ei võrdle, on hing rahul ja seda erilisust polegi vaja. Kui keegi sind teistega ei võrdle, on hing samuti rahul ja võimalikud solvumised jäävad olemata. Sellist laadi tõdemusi on ikka ja jälle tehtud; mina lugesin neid viimati Tõnn Sarve hästi läbitunnetatud e-raamatust „Kuidas olla“, mis oli mu juunilugemistest üks sisukamaid.Moblafotod: 26. juuni ja 29. juuni.
No comments:
Post a Comment