Pesahetked linnupoegadega

Vaatasin merikotkakaamerast (looduskalender.ee või www.kotkas.ee) pisikesi kotkapoegi, kes vist eile või täna hommikul koorusid.

Kui väetid nad on, aga ometi kipuvad juba üksteist nokaga lööma! Kalapalakesi emme nokast võtsid ka päris tragilt. Lendama hakkavat alles juulis.

Ja kui hoolsalt vanalinnud nende eest hoolt kannavad seal kõrgel kõikuvatel männiokstel külmade tuulehoogude käes. Enamasti on nad, jah, emme all soojas (nagu alumisel kaamerapildil), aga aeg-ajalt neid "näidatakse" ka.

Hiireviu pesakaamerast paistab hauduv lind, küllap on sealsetki pisiperet varsti loota. Muid huvitavaid kaameraid (näiteks kakukaamera) on looduskalender.ee aadressil ka, aga merikotkas oma tuulise kõrgusega paelus mind kõige rohkem.

Must-toonekure pesakaamerast paistis kaks või kolm muna, mida rahutu linnuemme hoolega nokaga katsus, et siis jälle hauduma hakata. (http://www.talgud.ee/must-toonekure-aasta/pesakaamera või www. kotkas.ee)

Praegu kirjutavad mõned blogijad oma tänase päeva viiest hetkest. Mul kulus pesakaamerate nautimiseks märksa rohkem kui viis hetke.

PS. Mõni tund hiljem. Ööpimeduses muud linnukaamerad ei tööta, aga kakukaamerat tasub vaadata, sest sealtki paistavad aeg-ajalt linnupojad.

PS2. 21. aprill 2016. Täna kl 18.15 nähtud ilus hetk: