Vihmavarjuga WCs

Noh nii, nüüd on siis elus see kah tehtud - vihmavarjuga WCs käidud! Ei, ma ei saanud inspiratsiooni Tegelinski toredatest kempsujuttudest. Lihtsalt elu murdis eile sisse. Või ahviaasta oma ootamatustega.

Vesi hakkas WC laest tilkuma kella kahe paiku öösel. Ikka tilk ja tilk, nii umbes iga kümne sekundi järel. Keset lage, justkui oleks tahtnud täpselt potis istujale pähe tilkuda. Varsti oli tilkuvaid kohti mitu, tilkade sagedus pidev.

Ülaltnaabrit ei olnud kodus. Hommikul kella kuue paiku sain ta telefoniga kätte, lubas tulla, aga ei tulnud. Kell pool kümme helistasin uuesti, sest WCs sadas vihma ja köögi seinad ning must laik laes eritasid vett. Naaber tuli ja tunnistas, et viga on tema köögikraani tihendis. Keeras omal vee kuni parandamiseni kinni.

Mõnda aega veel tilkus. Aga vahepeal "vihma" ajal ei olnud häda andnud häbeneda - siis saigi vihmavarjuga WCs käidud. Sel oli päris hea külg: ajas naerma, olukorra ebameeldivustele vaatamata.

Internetist leidsin ka situatsioonile enam-vähem vastavad tualettruumi tähised. Tuleb vist kasutusele võtta.

Aga muidu on veebruar seni olnud hoogne ja heasoovlik. Isegi tuleviku suhtes kuidagi paljutõotav, kui väljapakutu korda läheb.