"Lugemik Ferenc Liszti elust ja isiksusest"

Ungari Instituut on hakkama saanud huvipakkuva e-raamatuga, mille koostaja on kultuuridiplomaat ja literaat Urmas Bereczki ja tõlkija Ivar Sinimets. "Lugemik Ferenc Liszti elust ja isiksusest" (2015) on kokku pandud kolmest raamatust. Esimene osa on koostatud põhiliselt Ferenc Liszti ja tema lähedaste või sõprade vahelise kirjavahetuse põhjal. Liszti on peetud 19. sajandi üheks kõige paeluvamaks ja küllap ka väga vastuoluliseks isiksuseks. Raamatus on käsitletud tema eraelu, siseheitlusi ja loometeed.

Kuulun nende inimeste hulka, kellele elevant on kõrva peale astunud, aga Liszti kuulata meeldib mulle sellest tõigast hoolimata. Seetõttu oli mulle ka see lugemik huvitav, seda enam, et lubatakse ju raamatututvustuseski, et "kronoloogilisse järjestusse paigutatud kirjad ja pihtimused heidavad valgust ka Liszti eetilistele tõekspidamistele ning ühiskondlikele pürgimustele ta elu erinevatel perioodidel. Raamatu abil saame emotsionaalse pildi paljudest suurtest romantismiajastu muusikutest, poliitikutest ja kirjanikest, samuti ühiskonna-, seltskonna- ja muusikaelu iseärasustest kogu Euroopas, sest kohti, kuhu ta oma kontsertreisidel ei oleks sattunud, ei ole just palju."

Tsitaate Liszti kaasaegsete meenutustest ja ka tema enda ütlustest:

"Ja kuna ma ei saanud ainsatki poolehoidvat sõnakest, mitte ainult seltskonnainimestelt, vaid ka kunstnikelt, kes tukkusid mugavas ükskõiksuses, ja kuna ma ei teadnud mitte midagi ei endast ega püstitatavast eesmärgist ega mulle osaks saanud jõust, siis valdas mind tahtmatult mingi vastik kibestumine kunsti suhtes, mis, nagu ma siis nägin, oli kuivanud kokku enam-vähem kasumit toovaks ametiks, hea seltskonna lõbustamiseks, ja ma oleksin olnud maailmas ükskõik mis, ainult mitte ülikute teenistuses muusik, keda siis toetatakse ja autasustatakse nagu mõnd mustkunstnikku või nutikat koera Munitot.“ 

"Lisztile pakub silmanähtavalt huvi iga hingeliigutus. Ta külastab tihti haiglaid, mängupõrguid, hullumaju, vanglaid. Ta on näinud juba ka surmamõistetuid. Liszt on palju mõtlev, mõtisklev, kõige sisemusse vaatav noormees. Ta on oma mõistust harinud samamoodi nagu oma sõrmi, ja kui ta poleks suurepärane muusik, siis oleks temast saanud ehk silmapaistev filosoof või kirjandusinimene.“

"Omapärase välimuse taga, mis esialgu tekitas minus imestust, tundsin ma iseseisva vaimu jõudu ja vabadust, ning see paelus mind. Ja veel tublisti enne seda, kui meie vestlus oleks lõppenud, leidsin ma juba, et tema mulle nii harjumatu olemus on lihtne ja loomulik."

"Kunstnik elab üksilduses. Kui sündmused ta ka ühiskonnale lähedale viivad, siis ta hing loob segaste helide keskel talle siiski läbitungimatu üksinduse, kus ei pääse talle ligi ükski inimhääl.“

„Klaver on mulle nagu meremehele laev, nagu araablasele ratsu, või isegi veel rohkem, sest mu klaver, see olin ma ise, minu elu; minu usaldusalune, kes teab kõik, mis minus nooruse tulistel päevadel mäsles. Minu kirg on pannud helisema selle keeled, klahvid kuuletusid igale mu kapriisile!“

"Oh, mu metsik ja kauge kodumaa, mu tundmatud sõbrad, hiigelsuur pere – sinu valu kutsus mind tagasi sinu juurde. Kaastunne pööras mu sisemuse pahupidi ja ma langetasin pea – häbist, et olin su nii kauaks unustusse jätnud...“ 

"Härra Liszt soovib jääda kogu eluks härra Lisztiks, ta ei võta vastu ühtegi tiitlit."

"Ma pean komponeerima samal põhjusel, miks eeslid kisendavad, konnad krooksuvad ning linnud sädistavad ja laulavad. Linnud tuletavad mulle meelde üht haaravat juhtumit püha Franciscuse elust, kes ühel ööl asus võistlema ööbikuga, kuid ööbik võitis pühaku vastupidavuses.“

"Kõige huvitavam on... tema näoilme imeline muundumisvõime. Ühel hetkel on ta unistav, varjutatud, traagiline. Teisel hetkel aga meelitav, armas, irooniline, küüniline, kuid alati samal võluval viisil. Terve uurimisobjekt...“

"Küpresside vanad tüved ei andnud mulle rahu ning ma kuulsin nende igavesti muutumatu lehestikuga koormatud oksi laulmas ja nutmas! Lõpuks ometi on see noodipaberil..."

"Minu arvates on surra lihtsam kui elada. Surm, isegi kui sellele eelnevad pikad ja hirmsad kannatused, tähendab Montaigne’i sõnade kohaselt meie vabanemist vastutahtmist kantud ikke alt, mis on pärispatu needus.“

"Vein on vanameeste piim, konjak hapukoor!“

"Ferenc Liszt oli maailmast kolmekordse loobumise rüüs: loobumine omast tahtest, armastusest ja rikkusest; loobumine ühiskonna kolmest suurest tõukejõust, maise õnne ja maise suuruse kolmest kannustajast."

Lugemiku teine osa visandab läbi kaasaja inimeste mälestuste Liszti kui klaverivirtuoosi, heliloojat ja kirikumeest ning seda mõju, mida List avaldas. Kolmandas osas käsitleb Liszti isiksust üks 21. sajandi psühhiaater praegu käibelolevate psühholoogiliste testide kaudu. Tema raamatu põhjal avanevad teemad: Liszt ja ungarlus (eurooplus), Liszt ja naised, Liszt ja surm.

Tegemist on eesti keeles esmakordselt avaldatud materjalidega. Raamat on saadaval epub formaadis (2,6 Mb) tasuta kõigile huvilistele, seda nii Ungari Instituudi kodulehelt kui ka raamatukaupluste veebilehtedelt.

Panen siia lisaks e-raamatu kaanefotole ka repro ameerika kunstniku George P. A. Healy (raamatus millegipärast Hearly) maalist, millel ta Longfellow' palvel kujutas Liszti küünlaga (1869) ja mille kohta on raamatus järgmised read:

„Andsime Liszti korteri erasissekäigu uksekella. Koridoris oli juba päris pime, uks avati seestpoolt, teenrit polnud näha. Meid tuli tervitama abee ise, ta oli tõstnud lambi kõrgele, et valgustada teed. Iseloomulik peakuju, pikad hallid juuksed, teravad näojooned, läbitungiv vaade, pikk ja sale keha preestrirüüs avaldasid sellist lummavat mõju, et Longfellow ütles mulle vaikselt: „Mr Hearly, te peate ta mulle maalima sellisena!“ Külaskäik oli väga meeldiv, sest kui Liszt tahtis, siis oskas ta olla hurmavam kui ükskõik kes. Ta isegi mängis meile oma suurepärasel Ameerika päritolu klaveril ning näitas poissmehekorterit, mis mungakongiga just ei sarnanenud. Oli näha, et ta tahtis nimekale kolleegile jätta meeldiva mulje. Nähes tema sõbralikku meeleolu, ütlesin, millise mulje meile mõlemale oli jätnud see, kuidas ta, lamp käes, meie suunas oli tulnud. Liszt soostus uuesti modelliks."

Kahjuks ei leidnud ma parema kvaliteediga reprot.

E-raamatut ja Liszti tähtsust ning tähendust tutvustas Klassikaraadios Urmas Bereczki (25. jaan 2016, Delta): http://klassikaraadio.err.ee/v/delta/loigud/6dbe6d52-52bb-465e-9595-b062b5d9e608/delta-ungari-kultuuri-paeval-esitleti-ferenc-liszti-elulooraamatut