Viimasel ajal kirjutatakse palju sellest, et moes on juua kohvi võiga. Siis hakkavat kaal kolinal langema. Küll väitvat seda Los Angelese terviseeksperdid, kes soovitavad kohvile lisada supilusikatäis kookosõli ja teine supilusikatäis võid. Küll olevat see paleodieedi trendijook, mis on Austraalia kohvikutes juba ammu pakkumisel. Levinud olevat see ka LCHF toitumisel.
Lugedes neist uuskatsetustest on see kõik mulle vägagi tuttav ja kord ammu loetu põhjal tekkinud äratundmisrõõm paneb muigama, sest...
...tegelikult kirjeldas õliga kohvijoomist juba üks eesti kirjandusklassik päris kaua aega tagasi (1918. a), nii et vastava patendi võiks tagantjärele temale anda või rätsepmeister Kiire perekonnale. Mäletatavasti olid nii Jorh Aadniel kui ka tema isa ja punapäised vennad vibalikud. Eks soovi ju praegused võiga ja õliga kohvijoojad olla saledad, kõhnad, võimalikult vibalikud ja nii joovadki, vaatamata sellele, kas meeldib või ei meeldi.
Tänapäeval, mil enamik noori lugejaid, tundub mulle, otsivad teoste lühikokkuvõtteid internetist, võib-olla enam paljud ei mäleta ega tea, kuidas Venemaalt tagasi tulnud Toots rätsepmeistri perel külas käis, et kallist klassivenda üle hulga aja näha, ja mida talle siis juua pakuti.
Kirjeldus on põhjalik ja algab nii:
Ja mis nägu oli Toots seda kohvi juues:
Rohkemat saab kohvijoomisest õli ja võiga lugeda igati ontlikust raamatust: Oskar Luts "Suvi. Pildikesi noorpõlvest".
Lisatud pildid on kaadrid filmist "Suvi" (1976). Esimesel on rätsepmeistri käsi kohvi pakkumas, teisel Tootsi mängiv Aare Laanemets.
No comments:
Post a Comment