Virsikulõhnaline juuli

"Virsikud" sobiks minu juulikuu märksõnaks. Kuu algusest senini pole vist möödunud päevagi ilma virsikuta, kõik tänu kodulähedase Maxima odavmüügikampaaniale. Virsikud on täiesti ausalt väga head olnud, mahlased, paraja pehmusega, kaunilt sametised. Kui ongi paar  veidi kõvemat hulka sattunud, siis järelvalmivad need mõne päevaga. Nauding missugune ja tervisele hea ka.

Sestap sobib siia illustratsiooniks Valentin Serovi kuulus maal "Tütarlaps virsikutega. V. S. Mamontova portree" (1887), mis mulle alati meeldinud on ja mille originaali oma silmaga ka Moskvas Tretjakovi Galeriis näinud olen. Samuti hea, pehme ja kuidagi sametine pilt. Praegu ringleb sotsiaalvõrgustikes selle tänapäevane teisendus, millel tüdruk istub oma virsikute juures pika laua ühes otsas, laud aga on kuhjades kaetud kõikvõimalike hüvade ja vähemhüvade roogadega. Mulle see üsna vaimukas teisendus eriti ei meeldi - on nagu hea maali äranarrimine.

Maailm tervikuna siiski nii virsikulõhnaline pole. Pärast tsiviillennuki allalaskmist ei saagi olla ja muidugi valutab ka minu süda selle pärast. Aga seda rohkem mõistan ma hinnata virsikulõhnaliste rahulike päevade õnnelikku värskust.