Militaarmaastikud - 6.

Eelmise postituse küsimusele, kus on fotod tehtud, vastas kommentaaris üsna ruttu õigesti Telc. Küllap on ta sealkandis luusimas või ehk paintballi mängimas käinud.

Pääsküla ja Laagri olid õiged vastused. Põhiliselt Wikipediast lähtudes ka mõned andmed: Tegemist on niisiis Pääsküla paenõlvale rajatud Keiser Peeter Suure Merekindluse maarinde kaitsepositsiooniga nr 6. Selle ehitus algas u 1913. a ja seda nimetatakse praegu ühena nende väheste positsioonide hulgas, mis projektijärgses mahus valmisid.

Pääsküla positsioon koosnes 6 rooduvarjendist ja neid ühendanud ühendus- ja drenaažitunnelitest, mille kaudu toimus väeüksuste varjatud liikumine ühest osast teise. Kaitsepositsiooni eesmärk oli tollal Tallinn–Haapsalu raudtee ja Tallinn–Pärnu maantee sulustamine, positsiooni kirdepoolne tiib pidi sulgema ka vastase võimaliku liikumise üle Pääsküla raba Nõmmele. Positsiooni juurde kuulus ka Kivimäe patarei.

Esimese maailmasõja ajal oli Pääskülas Venemaa keisririigi kinnipidamisasutuste vangilaager. Vangid ehitasid just nimelt toda Pääsküla maarindepositsiooni. Vangilaagri juurde kujunes Tallinna–Paldiski raudteel mitteametlik nõudepeatus, mida hakati kutsuma Laagriks.

Teise maailmasõja eel ja järel kasutasid üsna kobedana säilinud kaitsepositsiooni Nõukogude väed, kes siia rajasid Pääsküla raketijuhtimiskeskuse. Ma ei hakka siinkohal jalgratast leiutama, vaid tsiteerin akadeemik Anto Raukast (tsitaadid on raamatust "Nõukogude okupatsiooni poolt tekitatud keskkonnakahjud", Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006. Koostaja ja toimetaja Anto Raukas):

"Pääsküla maa-alune raketijuhtimiskeskus ja sideväeosa paiknesid Tänassilma (Pääsküla) kõvikul Pääsküla jõe vasakkaldal, ligikaudu 5 ha suurusel alal. Objekti rajamist hõlbustasid möödunul sajandi alguses aluspõhjakivimitesse rajatud kaeved, varjendid ja viimaseid ühendavad tunnelid. Tunnelisüsteem koosneb kümnest erineva pikkusega 2-3 meetri kõrgusest omavahel ühendatud käigust (pikimad on 1600 ja 850 m). Kõviku keskel on hiiglaslik punker mõõtmetega umbes 100x200 m. Kokku on maa all sadu ruume, kus viiel korrusel töötas 1980. aastatel 400-500 sõjaväelast."

"Pärast Vene vägede lahkumist oli Pääsküla raketijuhtimiskeskus suhteliselt heas korras ja tema lagastamises on põhiliselt süüdi Kaitseministeerium, Kaitseliit ja kohalikud elanikud. Kuna seal oli hulgaliselt rauda ja värvilisi metalle, meelitas see ligi metallikauplejad, kes lõhkusid ja risustasid kogu objekti. /- - -/ Seega saame Nõukogude sõjaväe tekitatud keskkonnakahjudest siinkohal kõnelda vaid tinglikult. Oluline on siiski rõhutada, et pärast okupatsiooniväe lahkumist jäeti ohtlikud ained valveta."

"Piirkond on keskkonnaohtlik veel praegugi.
Juba objektile sisenemine on riskantne, sest kaevetesse ja käikudesse võib sisse kukkuda. Paljude süvendite ääred on varisemisohtlikud. Hoonete seinad ja laed on osaliselt sisse langenud ning varisemine võib jätkuda." Jne.

 

Kõiki neid militaarmaastikke vaadates ei saa üle ega ümber kahjutundest, et kuigi nende alade mingisuguseid kasutusmärke on näha, on täiesti läbi mõtlemata, kuidas neist suuremat kasu saada näiteks maailma mitmetest paikadest tulevate ajaloohuviliste turistide jaoks huvitavate objektide korrastamisega, võib-olla ka ekspositsioonide loomisega ja mitmesuguste ekskursioonidega.

Fotod erakogust, 28. märts 2014.

Varasemad militaarmaastikud:
Militaarmaastikud - 1.
Militaarmaastikud - 2.
Militaarmaastikud - 3.
Militaarmaastikud - 4.
Militaarmaastikud - 5.