Ma ei ole märganud, et sellest kümne aasta tagusest Vene mängufilmist oleks meie lehtedes kirjutatud, kuigi see on väga tugevasti Eestiga seotud. Sattusin sellele juhuslikult ühe Iisraelis elava blogija venekeelses blogis, kus ta filmi kiites ja tutvustades ei unusta ka meie Tallinnat kui selle filmi tegevuskohta.
Režissöör Andrei Razenkovi "Merevaigust tiivad" ("Янтарные крыля", 2003) on tüüpiline jõulumuinasjutt. Tallinna lennujaama saabub Moskvast peategelane, keda mängib Aljona Bondartšuk, kaotab talismani, kohtub muuseas meie Elle Kulliga, jõuab siis oma vanematekoju, kus teda võtab vastu ema, Tallinnas tuntud vene rahvakunstnik, keda mängib Irina Skobtseva.
Kohe üsna alguses on kohal ka Lembit Ulfsak, kes teeb selles filmis järjekordse olulise rolli. Näha saab tontlikuna mõjuvat Ita Everit, oma rollis ainult eesti keelt oskavat Liina Olmaru ja kaunist Merle Palmistet. Eesti näitlejaid on väikestes osades veel, ühtekokku tubli kümmekond.
Peategelane läheb jõulukaunistustes Tallinna vanalinna antiigipoodi, et osta kaotatud talismanile sarnast, jääb hätta eesti keelega ja saab abi salapäraselt tundmatult (Aleksandr Balujev), kellega ta elab Michel Legrand'i kauni muusika saatel läbi romantilise jõulumuinasjutu korstnapühkija ja karjapiiga armastusest. Filmi on Vene meedias nimetatud imeliselt ilusaks, heaks ja nukraks...
Ja mis puutuvad siia Eesti omandisuhted?
Mängu tuleb suur vana eramu kusagil Tallinnas, kuhu muuhulgas sõidetakse ka Rakvere taksoga. Mööda ei saa kinnisvara tagastamisest, baltisakslaste järglastest, lausa seadusepügalate tsiteerimisest (advokaadina teeb hea rolli Arnis Licitis). Väidetavalt on filmile ainestikku andnud see, et NSV Liidu rahvakunstnik Vija Artmane oma kodust selle endistele omanikele tagastamise tõttu lahkuma pidi ja elulõpu suvilas veetis. Vija Artmane oli küll Läti näitleja, kuid ju siis tundus Tallinn selle filmi tegijatele jõulumuinasjutulisema paigana kui Riia. Või läksid neil lihtsalt Eesti ja Läti segi...
Kenasid äratuntavaid jõuluvaateid Tallinna vanalinnast täiendavad ka Keila-Joa kaunidused, luiged Tallinna lahel, Copterline'i helikopter, vene teatri vestibüül, õdusad söögikohad, külmunud õunad linnamüüril jm.
Mismoodi olukorrad lahenevad, seda võib igaüks ise vaadata, sest seda filmi on internetis mitmes kohas. Näiteks siin. Vaja läheb vene keele oskust. Videolaenutuses on seda filmi vist küll saada ka eestikeelsete subtiitritega.
Pildil: talle omaselt hea rolli näitleja Robertina teeb "Merevaigust tiibades" Lembit Ulfsak. Foto internetist.
Suur tänu , ei teadnudki, et selline film on olemas , leidsin You tubest kohe ... suur tänu, vaatan kindlasti pärastpoole ... Ilusat Sõbrapäeva, Linda!
ReplyDeleteAitäh, Nataly! Kõike ilusat ka Sulle!
DeleteVaatasin pool filmi läbi, rohkem momendil aega polnud. Tundus selline aeglane ja naiivne, aga huvitav ikkagi - eesti näitlejad ja Tallinn.
ReplyDeleteKus naispeaosaline veel mänginud on? Tundus nii tuttav
Peaosas olev Aljona Bondartšuk oli kuulsa näitleja ja režissööri Sergei Bondartšuki ("Inimese saatus", "Sõda ja rahu" jt filmid) ning Irina Skobtseva tütar, Skobtseva mängib selles filmis ka tema ema, seda Tallinna vana näitlejannat, majaomanikku, aga muidu on olnud peaosades paljudes filmides. Tema õde ja vend on Natalja ja Fjodor Bondartšuk, kellest Natalja on tuntud filminäitleja ("Solaris" jt), Fjodor aga lavastaja.
DeleteAljona Bondartšuk oli Moskva Kunstiteatri näitlejanna, on mänginud ka paljudes filmides, mille kohta ma aga ei tea, kas neid ka Eestis on näha olnud.
2009. a lõpul suri ta vähki. Siin näha olev film on sellest ajast muutunud Venemaal järjest populaarsemaks ning Aljona Bondartšuki peaosa selles peetakse üheks tema paremaks osaks.
Minu jaoks oli see film ka aeglasevõitu ja kohati igav, eriti need pikad kaadrid, kus peategelased jalutasid lumisel merekaldal (vist Rocca al Mare vabaõhumuuseumi kiige juures). See viimane tekitas tunde, et kui nad kõigest jõulunädala Tallinnas olid, kuidas nad kogu aeg sinna Keila-Joale ja Rocca al Maresse jõudsid...