Kaks ühest kohast tehtud pilti. Isegi peaaegu ühel ja samal kellaajal, kuid mõnepäevase vahega. Esimesel on hommikuudu, millest peale päris lähedal oleva midagi ei paista ja mis tekitab tunde, nagu valitseksid ümberringi vaid tühjus, masendus, hallus, tuim oleskelu. Teisel on päikesetõusutaevas, tulelõõm, kirgede möll - tunne, et selles tuleleegis on kõik võimalik, ka kõige võimatum.
Nõnda on selle sügise ajal ka inimestega. Kord masendav hall oleskelu, peaaegu depressioon, kurbus, väsimus, nukrus, kõhkvel olek. Aga see hingeudu kaob ometigi ja siis veiklevad hingetaevas mõtteleegid, unistused, kavatsused, lootused - elupalangu kõik värvivarjundid, energia, jaks, jõud ja rõõm.
Minu fotod: 3. ja 12. nov 2013.
No comments:
Post a Comment