Nüüd on siis käes see kuu, mil enamik tuttavaid on linnast läinud. Praegu, mil ma ise suhteliselt vähe ringi liigun, ei saagi sellest nii väga aru, sest arvutisuhtlus toob tihtipeale ka kaugel olijad lähedale. Kui nad muidugi suvisel päeval üldse arvutit lahti teevad. Aga varem, kui veel tööl ja palju kesklinnas käisin, oli juulil ja augustil selge vahe. Augusti teisel poolel ilmusid vahepeal kadunud olnud näod jälle nähtavale. Kõik suvelustimistest äraseletatud ilmega.
Tutvusin täna kodulinnaga. Lasnamäele ma kuigi sageli ei juhtu. Kogu aeg on tundunud, et Lasnamäe on Mustamäest kaugel. Aga interneti abiga saab oma bussisõidud nii paika panna, et Lasnamäele kulgemine võtab vähemgi aega kui kesklinna sõit. Teekond ise oli puhtkaubanduslikel eesmärkidel, et väisata suurt uut Maximat, mille kohta ainult kiidusõnu olen kuulnud. Tänaste muljete põhjal võin kiidukooriga ühineda. Ja tundus ka, et kõikjal, kus käisin, oli viisaka ja meeldiva käitumise kuu välja kuulutatud - inimesed olid sõbralikud, üksteist tähelepanevad.
Tuttav küsis täna, mis lill see küll on, mis kõik Eestimaa põllud kollendama paneb. Ega ometi nurmenukk. Oh ei, rapsipõllud on need, väidetavalt mesilastele vaenlaseks saanud.
Aga küsimus iseenesest oli armas ning haakus hästi mul praegu käsil oleva lugemisvaraga - Uku Masingu "Mälestusi taimedest". See on järjekordne lugemisnauding, millest ehk juba üsna varsti siin blogis ka kirjutan.
Ja üks korralduslik teade ka:
Oma uuele raamatublogile "Tütarlaps linnast", millega juunis päris hoolega tegelesin, tegin mõne noorema huvilise soovitusel paar päeva tagasi ka Facebookis lehekülje. Nad arvasid, et FB uudistevoos on neil kõige kergem silma peal hoida blogi uutel postitustel. Ma ei ole varem FB-s lehekülgi teinud, see on esimene katsetus. Aga mind rõõmustab, et "laikijaid" juba natuke on. FB suhtlusplugin on ka "Tütarlapse..." blogis olemas, kel selleks soovi. Kõik on oodatud!
No comments:
Post a Comment