Mõned päevad tagasi, võib-olla ajendatuna lähenevast sünnipäevast, alustasin uue blogiga. Päris kindel pole, kui kauaks ja kas üldse seda ka pidama jään, aga tuli tahtmine kirjutada vanadest raamatutest - nendest, mida lugesin ammu-ammu oma lapsepõlves ja noorusaastatel.
Paljud neist raamatutest on lihtsalt kulunud, mõnikord unustatud ja riigikorra vahetumisega meelega kõrvale jäetud, aga ometigi oli toona ka niisugustest teostest võimalik iva leida. Paljud jällegi on aegumatud - aastate jooksul üha uuesti ilmunud ja tuttavad ka noorematele inimestele.
Sageli tavatsetakse küsida, missugused raamatud - 1, 5 või 15 või 50 - on üht või teist inimest elu jooksul kõige rohkem mõjutanud. Olen siis enamasti mõtelnud, et raske vastata, sest kindlaid lemmikuid on mul väga vähe, aga niisuguseid, mis on mõjutanud ja mõjunud erinevatel eluetappidel, on küllaga. Selles uues blogis teen juttu neist, mida lugesin kõige vastuvõtlikumas eas ja mis tasapisi, aabitsast alates, moodustasid selle kihi, kuhu tuhandetest hilisematest lugemistest elu- ja raamatutarkust kogunema hakkas.
Väga palju raamatuid olen elu jooksul ära andnud, kinkinud, jaganud, müünud, aga blogisse jõuavad esialgu põhiliselt need vähesed, mis mul praegugi alles on, sest tahaksin iga kord lisaks kirjutatule ka illustraatorite tööst ettekujutust anda.
Vanematele lugejatele on see uus blogi ehk mõneti nostalgiline meeldetuletus, noorematele on võib-olla mõni asi uudisekski ja mõni teine tundub jälle nii lootusetult vana(nenu)na, et teadasaamine, mida toonased lapsed ja noored lugesid, äratab imestust ja võõristust. Aga olgu see pealegi nii.
Blogi nimeks sai "Tütarlaps linnast" - laenatuna jutustuselt, mis mulle kunagi meeldis ja mille kohta on ka esimene sissekanne. Linnalaps ma ju toona olin, väikese aedlinna tüdruk, kes väga armastas lugeda.
Pilt: Nii kujutas üht lugevat tüdrukut (u 1855) saksa kunstnik Johann Georg Meyer Bremenist (1813-1886).
EDIT: Vaata ka Eesti Lastekirjanduse Keskuse ajakirjale Nukits (dets 2017) kirjutatud artiklit „„Tütarlaps linnast” meenutab lapsepõlves loetut“ – Nukitsas ilmunud lugu“
http://tutarlapslinnast.blogspot.com.ee/2018/02/tutarlaps-linnast-meenutab-lapsepolves.html
ReplyDeleteTäielik nostalgialaks! Minu jaoks on eriti põnev tõdeda seda, et visuaalne mälu domineerib faktimälu ees. Tänu sellele, et oled lisanud igale raamatule kaanepildi või illustratsioonid meenuvadki need raamatud, kuigi sisu ei pruugi ma mäletada.
Parodoksaalne, kuid just nimelt Sinu uue blogi nimeraamat on mulle täiesti tundmatu, ülejäänuid aga tean. Seletatav ehk sellega, et tollal oli veel aktsepteeritav, et poiste ja tüdrukute lugemishuvi temaatika võib olla erinev :)
Aitäh kommentaari eest, Hundi ulg. Muuseas, tulevikus tuleb juttu ka tollastest "poisteraamatutest", mida - isegi imestan - päris hoolega lugenud olen. Kõigile tuttavaid seiklusjutte maalt ja merelt just ümber jutustama ei hakka, aga mõnda tolleaegset reisijuttu küll jms. Ja kuna ma lapsena lugesin nii päris tita- kui ka täiskasvanute raamatuid, siis kujuneb blogi niisuguseks seinast seina... eks näe, mis tulevik toob.
ReplyDelete