Täiesti ootamatult sain kuu aega tagasi meeldiva kutse ametkonnast, kellega mul pole hulk aega enam kokkupuuteid olnud. Mind kui Riigikontrolli tööd kajastanut kutsuti seoses senise riigikontrolöri ametiaja lõppemisega tänu- ja tervitusvastuvõtule ning artiklikogumiku "Riigikontroll ajakirjanduse peeglis 1918-2012" esitlusele arhitektuurimuuseumis.
Riigikontrollist kirjutasin mõned lood aastatel 1994-1999, mil tegelesin Õhtulehes linna- ja majandusteemadega. Tore oli teada saada, et neid lugusid on tähele pandud ja midagi ka kogumiku jaoks kõlbulikuks tunnistatud. Tänasel esitlusel oli rõõm näha toonaseid kolleege.
Kutse lõpus oli lauseke, et artiklikogumiku saab esitluselt kaasa. Aga kohale jõudes selgus, et tegu pole ühe artiklikogumikuga, mis sisaldaks mõnda aegade jooksul ilmunud artiklit ja/või kokkuvõtlikku ülevaadet ilmunust; ühe raamatuga, mille esitluselt tulles käekotti pistad ja oma teed suundud.
Raamatuid oli kogunisti viis. Kaalukas kogu(mik) sõna otseses mõttes - 12 kg. Jajah - kaksteist kilo. Mahukas töö ka - tekste ligi 800 ajakirjanikult. Lisaks veel kolm kilo ehk kaks varem ilmunud raamatut. Kahtlemata neile, keda huvitab Eesti majanduse ajalugu, oluline abimaterjal. Kõik oli kenasti kottidesse pakitud.
Kuid pean siinkohal tunnistama, et ma siiski ei võtnud artiklikogumikku esitluselt kaasa. Kuna ei olnud ette hoiatatud, et see nii raske on, jäi mul kandejõudu napiks ja tõlda ka polnud vastas.
Unustasin küsimata, kas e-ajastul see kogumik ka internetti jõuab. Mis oleks ju mõistlik.
No comments:
Post a Comment