"Järelnoppija" harjumused

Vastasin Maalehe tele-raadiokava TeRa lühirubriigis "Mida kuulan, mida vaatan" küsimustele oma tele- ja raadioharjumuste kohta. Sattusin pisut hoogu ja vastus tuli soovitust kaks korda pikem, seda lühendasin ja lühikesena see ka ilmus (21.03.13). Siia panen nüüd esialgse pika variandi.

Seda tehes tabasin end mõttelt, et neli-viis aastat tagasi oleksin neile küsimustele hoopis teisiti vastanud, sest siis kulus teleka ees ikka päris palju aega ja raadiot kuulasin võimaluse korral oma tegemiste taustana ka palju rohkem.

- - -
1. detsembril 2008 muutusid mu televaatajaharjumused oluliselt. Kodus läks elekter hulgaks ajaks ära ja pärast seda pingekõikumist ei hakanud teler enam mängima. Otsustasime telekavaatamises mõnenädalase pausi teha. Poolteist kuud hiljem leidsin, et enam ma seda helendavat ekraani ei igatsegi. Ei hakanud parandajat otsima ja praeguseks pole enam ka telerit toanurgas tolmu kogumas. Nii ei ole mulle läinud korda ega ka meelehärmi valmistanud kõiksugused telekavaatamisega seotud tehnilised muudatused,. mis on pannud inimeste südant valutama.

Muutusin "järelnoppijaks". Mõnda ETV saadet, näiteks "Kirjandusministeeriumi", mis mulle väga meeldib, vaatan vahetevahel internetist otse, aga sagedamini tagantjärele. Ka muid huvipakkuvaid saateid vaatan endale sobival ajal. See käib ka uudistesaadete kohta. Teleka tõsielusaated - kõiksugused bussid ja farmid jms - on mind haruharva huvitanud. Vägivalda pole filmide ja tõsielusaadete kaudu minuni enam jõudnud. Mis jällegi suisa plusspunkt on. Suur hulk meelelahutussaateid mind ka ei huvita, Eurovisioni lauluvõistlust küll olen vaadanud, puht sportlikust huvist, mitmenda koha Eesti saab.

Meeldivat saadete järelvaatamise võimalusi pakub ETV 2. Viimase aja paremaid elamusi on olnud Vene draamasari "Jessenin". Pean pattu tunnistama: pärast neljandat osa ei suutnud ma enam ära oodata, mis selles edasi juhtuma hakkab, ning otsisin internetist koha, kust "Jessenini" korraga kuni lõpuni ära sai vaadata. Internet pakub filmide vaatamiseks palju võimalusi, suur osa nendest on täiesti kõlbulikud ka seadusekuulekatele kodanikele.

Kui telerivaatajana oli mu abimeheks üks telelehtedest, siis nüüd olen harjunud sageli vaatama Eesti Rahvusringhäälingu veebilehekülge www.err.ee, mis pakub niihästi kiireid uudiseid mitmes valdkonnas kui ka aitab orienteeruda olulisemates tele- ja raadiosaadetes.

Maailmasündmustega on aga tihtilugu nii, et kui midagi toimub, siis ei vaata ega kuula ma seda meie kanalitelt, vaid kasutan muid võimalusi. Nii näiteks vaatasin vastselt valitud paavsti esimest pöördumist Vatikanis otseülekandena interneti vahendusel Itaalia telekanalilt. Ka spordiülekannete puhul on internet abiks.

Ka raadiot kuulan enamasti "järelnoppijana", eriti käib see "Rahva teenrite", "Keskpäevatunni" ja "Olukorrast riigis" kohta, mida kuulan kas saatepäeval või järgmisel päeval. Üldiselt eelistan Vikerraadiot ("Uudis+", "Reporteritund", "Meediatund", teatri- ja kirjandussaated jt). Hommikupoolikul köögis askeldades kuulan järjejutusaadet.

Sageli "järelnopin" "Ehho Moskvõ" " (RTVi) saateid. Huvi pakuvad Larissa Latõnina "Kod dostupa" (Ligipääsukood) ja vestlussaade "Osoboje mnenije" (Eriarvamus), kus arutlevad Venemaa opositsioonilised ajakirjanikud, kirjanikud ja poliitikud. Näiteks on väga huvitav olnud kuulata paljude ka eesti keelde tõlgitud ühiskonnakriitiliste ajalooraamatute autorit Leonid Mletšinit ja Eestis end tuntuks kirjutanud Mihhail Vellerit.

Pilt: fragment Vene draamasarja "Jessenin" reklaamplakatist.