Lapsepõlves ja noorusajal tegin kirjatöid enamasti oma väikese kirjutuslaua taga, millel oli roheline lauapaber. Nii harjunuks muutus see olmeline pisiasi, et tunnen temast kummaliselt suurt puudust. Toona oli seda paberit raamatukaupluste kirjatarvete osakondades virnades. Kui see laual liiga ära pleekis või servad katki läksid või keerdu tõmbusid, sai alati poodi minna ja uue tuua.
Juba aastaid pole ma rohelist kirjutuslauapaberit poes müügil trehvanud. Ju see on moest väljas. Täielikult.
Nüüd on ju olemas igasugused kile- ja plastkatted, üks uhkema pildiga kui teine. Asjalikumatel on maakaardid või planeedid, vähem asjalikel muu kirjusus. Mulle need eriti ei meeldi ega tundu käesõbralikud.
Nõndasamuti on vist moest väljas rohelise kupliga laualambid. Ühte niisugust, nagu need olid omal ajal õdusates lugemissaalides Kreutzwaldi-nimelises raamatukogus Toompeal, nägin neil päevil ühe vanakraamipoe müügikuulutuses. 105 eurot maksis.
Rohelise lauapaberiga või -kattega moodustasid sellised ümara kupliga lambid mu meelest imelise koosluse, mis pani mõtted liikuma, kutsus esile erakordse nutikuse ja sõnasoravuse.
Rohelise kupliga laualambi foto leidsin internetist, lauapaberit aga mitte.
Mulle tuli ka meelde. Meie tegime lastena rohelisest lauapaberist koolis näärikuuski, lõikasime kaks kuuske ja panime need ühe sisselõike abil kokku nii et nad laual püsti seisid. Sinna sai siis ehteid joonistada või isegi riputada. Ei mäleta enam täpselt, aga mitu aastat tegime. See paber oli õhukese papi moodi.
ReplyDeleteEne
Aitäh, anonüümne. Meie ajal oli jah niimoodi, et algklassides kasutati lauapaberit ka käsitöötunnis üsna palju.
ReplyDeleteIgatsen taga "Kreutzwaldi" lugemissaali, koos nende roheliste lampidega. Ja roheline lauapaber oli ka mul kodus uuemal kirjutuslaual. Vanematekodu kabinetis oli aga hoopis rohelise kaleviga kirjutuslaud. Minu jaoks oli roheline kontsentreerumise värv.
ReplyDeleteHundi ulg, tahtsingi sellest rohelisest kalevist ka kirjutada, aga ei tulnud selle riidesordi nimetus meelde :) muuseas on need kalevist kattega kirjutuslauad vist olnud ühel pikal ajaperioodil igal enesest lugupidaval ja vähegi mööblivaliku võimalusi evival austatud kirjanikul, sest vähemasti peaaegu kõikides korter- või tubamuuseumides, kus olen mitmel maal käinud, on selline näha olnud.
ReplyDeleteSellised lugemislambid on näiteks Rootsi firma Aneta sortimendis olemas http://www.ljusinspiration.se/bankir-stor.html
ReplyDeleteOlen näinud ka veidi teistsuguseid, kyllap leiab netist rohkemgi sääraseid, mis sobivad klassiklise kabinetimööbli juurde.
Mönusa lauakatte kohta ei oska kyll nöu anda (tugev, mittelibisev kangas, ntx gobelään?). Arvuti juures on ka hiirematid käe all soojemad, kui laud ise; ja kui käsi toetub kirjutades ergonoomilise klaviatuuri pehmele servale (ntx Logitech)ei peaks kyll ebamugavust ja kylmatunnet tundma (mis on mulle väga tuttav tunne).
Aitäh, TwD, kaasa mõtlemise eest. Ju kuulus lauapaber tõesti rohkem pliiatsi, sulepea ja pastakaga kirjutamise ajajärgu juurde. Arvutimaailmal on oma klassika.
ReplyDeleteKummaline, minagi hakkasin just eelmisel nädalal rohelist lauapaberit taga igatsema. Äkki see on ajamärk? Leidsin ka: Tallinna ülikooli vastas endises postkontoris on paberipood, kust saab rohelist joonistuspaberit poogna kaupa osta. Rohelised laualambid on müügil näiteks Bauhofis ja on24.ee-s.
ReplyDeleteAitäh, anonüümne, väärt teabe eest!
ReplyDeleteRohelise kupliga lampe (küll natuke kandilisemaid) müüakse ka näiteks K-Rautas. Olen neid seal piilumas käinud, aga pole veel raatsinud osta, hind on 60 euro ringis.
ReplyDelete