Need fotod ei sobi ehk seekordse fotojahi "Veidrad märgid - sildid" teemasse päris täpselt, sest ühtki omaette võetuna veidrat silti või märki neil justkui pole. Kuid kõigi nende kooslus on üpris veider, moodustades koos juurdekuuluvaga omamoodi rütme ja kujundeid. Mõjudes ühtaegu vajaliku ja ülepaisutatuna. Tähistades vana ja lagunenu lahkumist ning uue tulekut.
Aga vaadake ise
(soovitavalt pildile klõpsates, et teksti ka lugeda näeks). Töötander on reisiplatvormide üleviimine eurokõrgusele, koht Pääsküla jaam.
Minu fotod, 4. sept 2012.
Teiste fotojahiliste veidrad märgid ja sildid.
Huvitav... Kui kõrge on eurokõrgus? Kas pilvedest kõrgemal või nabani? :)
ReplyDeleteKohati tundub küll, et pilvedest kõrgemal... Aga Tehnilise Järelevalve Amet ütleb selle töö ja platvormi kõrguse kohta järgmist: "Projekti "Reisiplatvormide üleviimine eurokõrgusele" raames rekonstrueeritakse AS EVR Infra poolt elektrirongide tööpiirkonnas asuvad reisiplatvormid. Platvormid ehitatakse senisest poole madalamaks, kõrgusega 550 mm. Rekonstrueerimisel võetakse arvesse AS Elektriraudtee poolt soetatava uue veeremi nõudeid.
ReplyDeleteProjekti toetatakse 2009- 2012. aastal Ühtekuuluvusfondist kokku ligikaudu 10,5 miljoni euroga, omafinantseeringu mahuks on ligikaudu 700 000 eurot."
Sellel fotol, kus on uued varikatused, on ka "eurokõrgus" juba nähtaval.
Kõrgused on küll euro, aga raudtee ületamine perroonile ja tagasi minnes on liiga lihtne - kui mõtted mujal, võid ikka väga kergesti rongi ette astuda. Kogesin seda Kehras, kus need eurokõrgused juba valmis.
ReplyDeleteMõnus äratundmine. Minu igapäevane teekond kõigest veidrustest hoolimata.
ReplyDeleteNii päevakohane seeria :)
ReplyDeleteNeil veel aega toimetada küll...
Raudteejaamad (ja eriti jaamahooned) on kummalised kohad...seda igal pool Euroopas, kuhu ma sattunud olen.
ReplyDeleteSildid ja perroonid vöivad muutuda, aga on mingi yhine nimetaja, mingi veider, arhailine joon, mis näib pärinavat ajast, kui rajati esimene raudtee.
Aitäh kõigile kommenteerijatele.
ReplyDeletevd07, kummalisel kombel kestab see isevärki õhustik neis hoonetes ka siis, kui nad enam ammu ei ole jaamahooned, vaid kas muuks kohandatud (seesmiselt) või mahajäetud. Ja oma esialgse otstarbe kaotanud jaamahooneid on Eestis ikka väga palju. Kuid kunagiste ootuste õhkkond jääb neis vist alati kestma.