10. juunil 1627 määras Eestimaa kuberner Johann de la Gardie kindlaks Kumna piirid. Keila lähedal asuva Kumna mõisa esimeseks omanikuks sai Tallinna Niguliste kiriku pastor Johann Knopius (Johannes Cnopius). Omanikud vaheldusid ja tuntuim neist on Meyendorffide suguvõsa (1838. aastast kuni Teise maailmasõjani) Meyendorfid olid Vene õukonnas kõrgetel positsioonidel ja veetsid talved Peterburis, suved Kumnas. Georg von Meyendorff oli kindraladjutant ning keiser Aleksander II ülemtallmeister, ning tema viiest pojast neli olid samuti kindralid.
Meyendorfid lahkusid Saksamaale 1941. aastal. Sõja ajal oli mõisa uues hoones Abwehri luurekool, mida käinud kontrollimas Abwehri kõrgeim ülem, admiral W. Canaris. Hiljem oli mõisas nõukogude sõjavägi, seejärel töötas peahoones Partisani kolhoosi, Keila sovhoosi ning ka Ranna sovhoosi osakonna kontor, mõnda aega seisis see rüüstatuna tühjalt.
Praegu olevat kurvalt lagunev vana mõisahoone valla poolt müüki pandud, uuel on aga eraomanik (Raivo Kalve), tema ning MTÜ Kumna Mõis on selle kenasti korrastanud. Need hooned koos oma ümbrusega moodustavad nüüd lausa jahmatava kontrasti.
Uuem, 20. sajandi esimestel kümnenditel ehitatud neoklassitsistlik mõisahoone on puhtalt pidulik. Sisse me küll ei pääsenud, kuid väidetavalt on seal teisel korrusel peegelvõlviga kaunis saal ja muudki ruumid olid ehitatud eeskätt Meyendorffide pidulike vastuvõttude jaoks. Praegune omanik on planeerinud sinna teatrietendusi ja kunstiüritusi, ka Loodustoode OÜ on seal kliendipäevi korraldanud.
Uue hoone lähedal on lehtlake ja väike sild, mõlemad luikvalged ümbritseva roheluse taustal. Uue hoone tagant pargialalt leidsin aga päris ootamatult ühe vana tuttava - Peterburi Ermitaažis välja pandud Falconet' inglikese kelmika koopia, millest kirjutasin siin.
Ja kastanid õitsesid...
2. lugu sarjast "Kevadpäev Tallinna lähedal".
Minu fotod, 9. juuni 2012.
No comments:
Post a Comment