Kosmosesse on lennutatud maalaste kutse teistele tsivilisatsioonidele: tulge meile külla. Nagu enamasti juhtub, pole kutsujad arvestanud sellega, et kui keegi tuleb, siis ei teata, kas ta on heade või halbade kavatsustega.
Tulija vastu suunatakse kogu armee jõud. Isegi hoolimata sellest, et ta tuleb rahusõnumiga ja on palju targem kui meie siin. Kui ta ennast kaitstes peab üht-teist korda saatma, mis maapealsete mõõdupuude järgi ehk parim lahendus ei ole, ollakse valmis teda kinni võttes karmilt kohtlema või siis lihtsalt maha laskma.
Kas tasub külalist kutsuda, kui sa endas ja kutsutavas kindel pole?
Jah, vaatasin vana filmi. "Starman" - 1984. aastal tehtud. Kunagi ammu-ammu olin sellest teles mõnd episoodi näinud, aga tervikuna mitte. Südamlik asi, paneb hinge kripeldama.
Selles filmis paelub tulnuka õppimine inimeseks olema. Inimeseks, kellel on ühtlasi kõik tulnuka oskused ja teadmised. Aga tal veab. Ta saab endale õpetajaks naise, kes teda küll kardab, kuid nähes tema headust ja seesmist tarkust, teda aitama hakkab. Ta saab teada, mis on (inimlik) armastus ja mida tähendab hüvastijätt.
See on omamoodi ilus film. Raskepärasele armeetümaklusele vahelduseks on kaunid kaadrid Maast ja kosmosest, on peategelaste andekas ja varjunditerohke mäng.
Sisu on üsnagi paljus tavaline ja kohati etteaimatav. Võib-olla filmi loomise ajal see nii ei olnud, aga praeguseks on sarnase süžeega filme nähtud teisigi. Samas on head näitlejad (alien - Jeff Bridges, Jenny Hayden - Karen Allen) muutnud selle filmi väga vaadatavaks ja liigutavaks. Filmi looja ja mõjuva muusika autor on John Carpenter.
Ja võib-olla elab kauge tähe peal keegi, keda me jäämegi taga igatsema?
No comments:
Post a Comment