 |
| Lahingumälestused |
Vaivara sõjaajaloo teemapargis pandi osa meie seltskonnast enne sõdurisupi söömist veidi oma kiirust ja osavust proovima, aga pikaks peatumiseks polnud meil aega. Ka Sinimägede lahingu muuseumi vaatasime. Need on kohad, kus kõik õhkub ajaloo valust.
Neile, kes ei tea: Vaivara Sinimäed on kolm lääne-ida suunalist panka Vaivara vallas - Tornimägi, Põrguaugu ehk Grenaderimägi ja Pargimägi. Kindlustusvööndid mitmes sõjas, siiani leidub seal lahingutest säilinud punkreid ja käike. Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil kestis 26. juulist 12. augustini 1944 ja kulmineerus Nõukogude peamise rünnakukiilu tagasilöömisega 29. juulil.
Edasi sõitsime Narva-Jõesuhu. Mainimata ei saa jätta suurt tee-ehitust Tallinn-Narva maanteel, see oli mõjus vaatepilt. Tunda on, et Ida-Virumaa teedevõrgu arendamist peetakse tähtsaks.
Narva-Jõesuus oli palav. Pargid on metsistunud, aga ikka veel ilusad - mäletan neid väga korras aladena umbes veerandsada aastat tagasi. Kuursaal seisab tondilossina. Rannal ei meenuta miski, et alles hiljuti reostas seda järjekordne Venemaalt uitama pääsenud "saarelahmakas". Väidetavalt on peene liivaga rand pikim kogu Eestis, üle 7,5 km. Alates tulevast aastast saab linn neid kilomeetreid ise korras hoida ja see peaks Narva-Jõesuu rannakultuurile palju juurde andma. Pärnu käest loodetakse Eesti suvepealinna tiitel üle võtta.
 |
| Ivan Šiškin "Hommik männimetsas", 1886 |
Ka Ilja Repin olevat Narva-Jõesuus maalimas käinud. Mis on üsna tõenäoline, sest tema põhikodu ja -ateljee asusid Peterburi lähistel, Narva-Jõesuust "kiviviske kaugusel".
Narvas käisime Aleksandri kirikus, mis entusiastlikult taastatud on ja tagastati kogudusele 1990. aastal. Ometi saadakse praegu pingsalt töötada vaid neli soojemat kuud aastas, talvel võib kirikupõrandal jääl libiseda.Altarimaale veel pole - mõnel Eesti kunstnikul on hea võimalus ennast kunstiajalukku joonistada. Aga kirik on pooleliolevanagi kaunis, kogudusele südamelähedane. Torniakendest avanevad huvitavad linnavaated.
Seitsme sajandi vanuse Narva kindluse Põhjaõuel valmistuti käsitöölaadaks. Meistrimehed tegelesid töökodades, apteeker kallas soovijatele vanaaegset joogipoolist.
Kindluses toimus parajasti kolmepäevane ajaloofestival "Narva lahing", milles osalevad sõjaajaloo huvilised Eestist ja neist naaberriikidest, mida Põhjasõda puudutas: Venemaalt, Rootsist, Soomest ja Lätist. Lahingupidamise taasesitust me ei näinud, sest sel ajal sõitsime juba Tallinna poole tagasi, aga väga isesuguse mulje jätsid "sõdalaste" telklinnakud, nende nähtav pühendumine oma hobile, kostüümid, mida nad kandsid, kogu see meeleolu, millega osaleti ajaloo taastamisel. 1704. aasta lahing on nende inimeste jaoks lummav sündmus, mille uurimisest ja millele kaasaelamisest nad ei tüdine.
Vaata ka Ida-Virumaa muljete esimest postitust.
Minu fotod.
EDIT/ Selle teksti alusel on ilmunud minu pikemad kirjutised ajalehes Videvik (nr 33, 23. sept 2010, ja nr 34, 30.sept 2010), mida vaadata peaks saama digitaalarhiivi DIGAR leheküljelt http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=53394
FB-s on selle blogipostituse lugejatelt mõned ilusad mõtted tulnud. Panen need ka siia, et julgustada võimalikke arvamuseavaldajaid, kuid säilitades FB-s kirjutajate privaatsuse.
ReplyDeleteJ.:
1) Jaaa...see Jõhvi-Narva vaheline teedevõrgustik on väga uhke samm arendamaks seda piirkonda. 2) Šiškini maalid on hingematvalt kaunid! 3) Minu meelest võib Narva Aleksandri kirik kunagi pälvida sama kuulsust kui seda on saavutanud Kuremäe Klooster, sest see hoolivus, millega õp Villu Jürjo kiriku taastamise eest hoolt kannab, on tõesti väga kiiduväärne ning kirik on tõeline pärl sõna otseses mõttes.
iltaka:
Villu Jürjo rääkis meile kirikust väga põhjalikult ning näitas ka kõike,muu hulgas selgus, et paljud, kes esialgu kiriku taastamisele abiks lubasid olla, on oma tegevuse soiku jätnud - seda tuleks jälle elavdada ning jõuda ikka nii kaugele, et kirikut aastaringi kasutada saaks.
T:
Mina mäletan aastast 2003 kolmekuningapäeva selles kirikus, õues oli -25, kirikus -24. Toimus piirivalve õppekeskuse poiste ristimisteenistus, ristimisvaagen oli elektriradika peal ning Villu käis kibekähku kodunt froteerätte toomas, et poistel pead kohe ära kuivatada saaks.
iltaka:
Jah, ta rääkis meile sellest ka. Kusjuures ilmselt talvekuudel pole kuigi palju muutunud, sest koguduse esindaja lisas juurde, et kui talvel küünlaga tulla, siis peab olema hästi ettevaatlik, et mitte jäisel põrandal libiseda.
Aga hoone on väga ilus ja - nagu ka blogis kirjutasin - on mõnel eesti kunstnikul võimalus end praegu veel olematute altarimaalide loomisega kunstiajalukku maalida. Nii et kellel aateid ja missioonitunnetust, neil tasuks sellele mõtelda.
Mi sembrano molto interessanti queste notizie sul rinnovamento dei posti in Ida-Virumaa che fino a poco tempo fa erano terribilmente sporchi di inquinamento. È stato fatto, a quanto vedo, un ottimo lavoro con la collaborazione dei giovani del posto.
ReplyDeleteMi ricordo Narva abbastanza sporca, e la chiesa Aleksandri in pieni lavori di restauro... Ma in questa chiesa ho sentito un bellissimo concerto del quale conservo un ricordo molto piacevole.
Mi auguro che questa grande regione dell'Estonia stia diventado un bel posto, da visitare ormai con piacere.
Si, Albert, in Ida-Virumaa adesso é molto interessante. I giovani estone chi erano nati e studiati a Narva, Kohtla-Järve etc hanno voglia che anche questa paese si sviluppa come le oltre parte d'Estonia
ReplyDeleteOi,nii tore...
ReplyDeleteOlen lapsepõlvemaa Kestla patrioot...