Kuna niisuguseid paiku, mille loojateks arvatakse olevat hiiglasi, on maamunal palju, siis tuleb neid vaadates kiiresti arvamus, et ega meie lauluisa Kreutzwald nii väga eksinudki, kui pani leinava Linda Kalevi hauale suuri kive kandma.
Võib-olla oli see võimalik... ja kui ei olnud, siis seisavad niisuguste ehitiste uurijad alati küsimärkide ees, sest keegi ei tea enam, kuidas tegelikult oli. Seepärast vaieldakse ikka ja jälle innukalt, missugustest füüsikaseadustest ehitajad lähtusid, kuidas kivid kohale toimetati ja kõrgustesse tõsteti ning üleüldse on tollane ehituskunst meie jaoks müstiline saladus.
Ggantija asub tegelikult Malta riigi Gozo saarel. 1826. aastal sai hiigeltemplite olemasolu avalikkusele teatavaks. Ggantija koosneb kahest templist: umbes 3600. aastal e.m.a rajatud lõunatemplist ja umbes 3000. a e.m.a rajatud põhjatemplist. Arhitektuuriliselt on need päris kavalad ehitised. Praegu neile varemetele, tohututele teadlikult rajatud kivihunnikutele, väga lähedale ei saa, sest templeid ennistatakse võimalikult lähedasteks kunagi olnutele.
Lõunatempli kõrgeima koha kõrgus ulatunud 23 meetrini, müürid olid aga vähemalt 8 meetri kõrgused. Kaarte ehitamine oli tollal veel tundmatu - avaused on nurgelised, nii nagu kivirahnud seda võimaldasid. Mõned templite ehitusel kasutatud megaliidid on üle viie meetri pikkused ja kaaluvad rohkem kui 50 tonni.
Katusematerjaliks arvatakse olevat olnud puu või loomanahad. Templite siseseinad olevat olnud värvitud punase ookriga. Levinuim kujunduselement on spiraal. Välisseinte ja siseseinte vahe on täidetud mulla ja väiksemate kividega, mis tõenäoliselt ongi olnud üks põhjus, et need seinad nii kaua on püsinud - ikkagi üle 5000 aasta.
Milleks niisuguseid hiigeltempleid kasutati, sellest juba järgmises postituses, kus tuleb juttu Tarxieni templitest.
Kasutatud kirjandus: Malta reisijuhid, internet, sealhulgas hr Mark Miceli-Farrugia uurimus Euroopa vanimast tsivilisatsioonist - Malta templiehitajatest.
Minu fotod, Malta - Gozo, Ggantija, mai 2010.
Vt ka Stonehenge´i kohta
No comments:
Post a Comment