Mälusoppidest kerkivad meelde inimesed...

Aeg-ajalt kerkivad kuskilt mälusoppidest meelde inimesed, kellest juba aastaid enam midagi ei tea, kellest ei ole enam kuigi palju mõtelnudki, keda võib-olla ja üsna tõenäoliselt enam polegi, aga kes kunagi on mu elus midagi tähendanud ja mind kuigivõrd mõjutanud. Täna tulid ootamatult meelde ON ja Marek B. Mõlemad mu ülikooliõpingutega seotud inimesed.

ON oli Oleg J. Moskvast, ON-iks hüüdis teda ees- ja isanime esitähtede põhjal tema naine ning selles väljendus nii armastus kui ka austus. ON tähendab ju vene keeles "Tema".

Meie ON oli NLiidu põnevamaid ja arukamaid linnasotsiolooge, kellega kohtusin siis, kui TRÜ sotsioloogialabor Ülo Vooglaiu eestvõttel Käärikul 1970-ndatel aastatel suuri sotsioloogide kohtumisi korraldas. Ta käis neil nõupidamistel mitmel järjestikulisel aastal. ON-iga oli väga tore vestelda. Olin siis alles noor tudeng, teised samasugused sotsioloogide kohtumise abitööjõuna ja vabakuulajatena kohale lubatud/kutsutud , aga ON oli meist märksa vanemana juba tehtud nimi, tuntud, uudsete vaadetega ja populaarsete käsitlustega. Tal olid suurepärased teadmised lisaks linnaplaneerimisele ja demograafiale kultuurist ka laiemalt:  kirjandusest, muusikast, kunstist - ja mida kõike ta tänu oma väga heale võõrkeelteoskustele küll teadis ja meile rääkida mõistis. Sõbralik ja köitev kaaslane.Jalutasime Käärikul väiksema seltskonnaga hilisõhtuti palju ringi, ON-i kuulata oli nii lõpmatult põnev.

Kui abiellusin ja Moskvasse pöidlaküüdiga pulmareisi tegime, siis ööbisime ligi nädala ON-i juures, tüüpilises Moskva haritlaste korteris, kus õhtuti kultuuriinimestest sõpradega pidusid peeti ja kus perenaine, ON-i sarmikas ja kaunis abikaasa oli kõigi asjade algus ja lõpp.

Marek B on/oli poola ajakirjanik ja sotsioloog. Temaga sai ammusel Poola-reisil päris juhuslikult tuttavaks mu toonane abikaasa. Marek käis meil korra Eestis külas. Kui ma ükskord läbi Poola rongiga Tšehhimaale sõitsin, tuli Marek Varssavi vahepeatuse ajaks vaksalisse, rääkisime paar sõna juttu. Telefonis oleme rääkinud, pühadekaarte saatnud. Aga kõik see oli väga ammu.

Tänu Marekile sain ma palju poolakeelset kirjandust oma ajakirjanduse ja reklaamisotsioloogia alase diplomitöö tegemiseks. Sel ajal oli Eesti (NSV) oma reklaamiuurijaid väga vähe, ainult V. Karu (ei mäleta enam, kas Voldemar või Vladimir) oli tarbijate kooperatiivide (ETKVL) jaoks reklaamiasju põhjalikumalt uurinud ja  ilmutanud ka raamatu reklaamist kaubanduses. Mareki saadetud kirjandusest oli mulle palju abi, ka poola keel tuli sealtkaudu vähemasti lugemiseks kätte. Aga aeg on sellest enamiku ära viinud.

Olen Marek B. kohta üritanud internetist teavet otsida. Aga minust vanema põlvkonna kohta pole seda veebilehtedel kuigi palju, ka on mulle ette sattunud märksa nooremad samanimelised inimesed. Marek võiks praegu vanuselt olla kuskil 65 ja 75 eluaasta vahel, võib-olla rohkemgi.

Jah, aeg-ajalt kerkivad kuskilt mälusoppidest meelde inimesed... Kaasteelised, nagu nüüd pärast Jaan Krossi on kombeks öelda.