Õhukütmine ja oht pea kohal

Mustamäel (ja küllap ka mujal magalapiirkondades) on praegu hästi näha, mis kasu on majade soojustamisest. Kus ikka katus ja ka seinad korralikud, seal pole ohtlikke lausa katedraalitaolisi jääpurikaid ripnemas - katuseräästad on puhtad.

Majas, mille elanike üldkoosolek otsustas eelmisel suvel katust mitte korrastada, on pilt teine: terve katuseäär on täis jääpurikaid, mis tekivad õhukütmisest. Eemaldada on neid raske, sest kes ikka läheks katusele turnima, alt ei pääse tõstukid aga lumehangede tõttu juurde.

Nii nad ripuvadki ja on ohuks allkõndijatele ja lumehangedes mängivatele lastele. Ka pole päris kindel, et kui need jäähiiglased ükskord alla otsustavad kukkuda, siis alumiste korruste aknad kannatada ei saa.



Pikemad purikad on umbkaudu kolmemeetrised, isegi rohkem, kattes viienda korruse akna ja ulatudes juba neljanda korruse aknanigi. Kohati on purikate valduses viienda ja neljanda korruse rõdud ja isegi osa kolmanda korruse omast.Tegelikult ei saa ma aru, miks korteriomanikud neid rõdudelt eemaldada pole proovinud.



Küttearvetest ma aga parem ei räägigi - kipub ju nii olema, et mida suuremates purikates maja, seda rohkem raha kütteperioodil toasoojuse eest kulub.



Lõpetuseks ka üks tagasihoidlik katuseserv - teise maja oma: jääpurikaid pole, sest maja eest kantakse korralikult hoolt.