See vana postkaardipilt siin ei ole maailmakuulsale jõululapsele, vaid hoopiski tänasele sünnipäevalapsele.
Tol aastal tuli tänasel kuupäeval lund. Sinna tähtsasse majja sai hommikul mindud jala. Üks valgekitlinaine riidles, et miks te nii vara tulite, aega veel küll. Kolm ja pool tundi hiljem oli maailmas üks inimene rohkem.
Palju õnne!
Lume krudisev külm teeb hingele pai. Sinise kõrge taeva all on kerge hingata. Päike peegeldub vastasmaja akendelt ka põhjapoolsematesse akendesse ja tuba on hommikul valgust täis. See ilus päev...
Eile viskasin mõned leivatükikesed lindudele. Kajakad tulid neljakesi, läksid söögipoolise pärast kaklema, siis said igaüks ikka oma jao noka otsa, lendasid saamatult ära.
Nende madinat seiranud vares tuli tatsat-tatsat, tõstis väga metoodiliselt nokaga kaks leivatükikest ülestikku, võttis ka kaasa, lennates ära nagu madallennul transpordilennuk. Kuidagi intelligentse mulje jättis endast maha.
No comments:
Post a Comment